1.
Tartu ülikooli taasavamise tähtsus Eesti haridus- ja kultuurielule.

2. Millal vabastati eestlased pärisorjusest ja mida see nende jaoks sisuliselt tähendas?

2. 19. saj algul hakatakse kartulit kasvatama.
Kartulist saab Põhja - Eestis väga head tulu.
Lõuna-Eestis kasvatatakse lina.
See on rahateenimisvõimalus.
Talupojad koguvad raha ja nad saavad päriseks maad osta.
Tekkivad jõukad talupojad.
1840a.
- hakkab osa talurahvast muutma usku.
1860a.
- talude väljaostmine.
Linnaelanike arv hakkab kasvama igas linnas.
Elanikud hakkavad tööle rätsepaks, potsepaks jne.
Hans Falck tuleb tööle puumeistrina aga soetab endale paberi vabriku.

Schwartz rajab Narva esimese tõelise vabriku: esimesed ketramismasinad jne.

Tallinnas hakkatakse tootma tikke, põllum.
riiste.
1810 a. - talupojad saavad oma toodanguid müüa.
Tekkivad väikesed poodnikud, poed, postkontorid, postijaamad, aerulaevad (1837 a. ) 1816. a. - Põhja-Eesti pärisorjuseks vabaks.
1819. a. - Lõuna-Eesti Talupoegadel on võimalus omada kinnisvara, nad ei saa osta, müüa.
Hakkati panema perekonnanimed).
Maad kuulusid mõisnikutele, nad pidid maad rentima.

1832 a. - said nad minna linna või välismaale elama.
Nutikamad talupojad oskasid raha kõrvale panna - nt.
: kõrtsmikud.

2. Tartu Ülikooli rajamine: 1632 a. 1583a.
asutati Tartusse jesuiitide seminaar.
Eesmärk on koolitada tõlke, kes abistasid vaimulikke jumalateenistust.

1630.
asutati Tartusse esimene Gümnaasium.
Gümnaasiumis said õppida ainult poisid.
Et saada gümnaasiumisse sisse, tuli õppida linnakoolis 3 klassi.
Gümnaasiumis ei saanud õppida tüdrukud.

1632 a. muutub Gümnaasiumist ülikool.
Ülikoolis võib õppida: õigusteadust, usu- ja arstiteadust, filosoofiat.

1680 a. - anti välja TRS ajalooline raamat.
Ülikoolis oli väga range kord.
Eksamid olid iga kuu.
Loengud hakkasid kell 7 hommikul.
Õpiti kirjutama ja lugema ladina keeles.
Kes aru ei saanud, seda visati välja.