1.
Milline ärkamisaja kultuuritegelane on kujutatud Eesti 10-kroonise rahatähe peal?
Mida te tema tegevusest teate?

2. Kes olid estofiilid ja milline oli nende panus eesti kultuurilukku?

1. J. Hurt - õpib TÜ pastoriks (on kujutatud Eesti 10-kroonise rahatähe peal)  * 1860 a. - "Vanemuine" - laulu- ja tantsuselts.
Ta oli selle seltsi aktiivne juht.

*19 saj lõpuaastad - rahvusliku liikumise kriis.
(Jacobson - Hurt.)  "Vanemuine" selts tegutses eesti laulu- ja tantsu arendamisega.
Sellega tegid koostööd paljud eesti huvilised ja kultuuritegelased, "Vanemuine" seltsis esmakordselt toimusid näidendid Eesti keeles.
"Vanemuine" seltsi peaülesanneks oli näidata, et ka eesti keeles on võimalik silmapaistvaid teoseid luua.

"Vanemuise" seltsi tegutsemise tagajärjeks oli esimese laulupeo võimine.
esmakordselt see toimus Tartus ("eellaulupidu") ja 1867 a. toimus I laulupidu Tallinnas.
Seal pidas kõnet Jannesen ja Jakobson, mängiti erinevaid laulu, näiteks L. Koidula, Esmakordselt laulupeos lauldi eesti tänapäevane hümn.

Kokkuvõtteks: "Vanemuine" laulu- ja tantsuselts tegeles eesti kultuuri arendamisega.
Kaastegijad tähtsid näidata eesti keele ja kultuuri omapärasust ja ilu.
"Vanemuise" seltsi abil eesti rahvas sai paremini teada oma kirjanikest ja luuletajast seega ka oma kultuurist, minevikust.

2. Merkel ja J. Peetri olid estofiilid.

Esto - eesti  Filo - armastama.

Estofiilid olid eesti eluolu parandamise huvilised.
Estofilid tegelesid talupoegade olukorra parandamisega ja nende tegevuse tulemusena võime pidada pärisorjuse likvideerimist.
Nad tahtsid anda talupoegadele võimalust ka haridust saada.

Kirjutavad talupoegade seisundi parandamiseks palve (Merkel) ja saadavad seda tsaarile.

Estofilid настаивать?
Selles, et tuleb taasavada Tartu Ülikool, 1802 a. Avatakse uuesti TÜ  Nende tegevuse tulemusena ilmub välja 1802 a. Talupoegade määrus "Igaüks".
Talupojal on : õigus vallasvarale, mida võib pärandada ja müüa.
* Kui majapidamine on korras, siis ei saa talupoega tema majast tõsta välja.
(sundida ära minema).
Raetakse vallakohused, kuhu talupojad tulid oma kaebustega.
Nendel oli õigus mõisnike tegevused опротестовать?
Läbi vaadata.

1816 a. pärisorjuse likvideerimine Eestimaal ja 1819 a. - Liivimaal.
Talupojad said perekonnanimesid.
Negatiivne oli see, et talupoegi vabastati, kuid nendele maad ei olnud antud.
Ja vaid alates 1832a.
anti talupoegadele õiguse endale elukoha vabalt valida.

Kokkuvõtteks: Estofiilid andsid suure panuse eesti talupoja olukorra parandamiseks.
Tänu nendele talupoeg sai vabaks, tal oli õigus endale oma eluteed valida vabalt.
Kuid see päris niimoodi ei olnud.
Talupojad pidid maad rentima ja maksta selle eest oma tööga või saagiga.
See oli vaid ainult natukene parem, kui nad töötasid mõisniku jaoks sel ajal, kui olid orjad.
(Rent oli suur)