1.
Tartu ülikooli taasavamise tähtsus Eesti haridus- ja kultuurielule.

2. Millal vabastati eestlased pärisorjusest ja mida see nende jaoks sisuliselt tähendas?

1. 1802 avatakse taas TÜ , rektoriks Parrot, pooldab valgustuslikke ideid ning arvab, et pärisorjus tuleb kaotada.
Talupoegadel oma vallasvara, mida võib müüa/pärandada tingimusel, et ei olda mõisale ega kohtule võlgu.
1802 hakkab TÜ loenguid pidama eesti keele lektor, on võimalik õppida eesti keelt.
Eesti keelt hakatakse kirja panema soome keele eeskujul.
1843 uus kirjaviis.
Ahrens toob eesti keelde uusi sõnu.
1870 saab uus kirjaviis võidu, enamik trükiseid ilmub uues kirjaviisis.
Ahrensi ideid pooldab ka Kreutzwald.

2. Eestimaal 1816, Liivimaal 1819.
Talupojad isiklikult vabad, sõlmivad ise lepinguid, vallasvara, kinnisvara.
Talupoegi ei saa müüa, osta, vahetada.
Talupoeg sai kodanikuõigusi, perekonnanime, said linnadesse vabalt rännata, ka Venemaalt - see võimalus alles 1832.
täpsustati ka kohtukorraldust, ihunuhtlus kaotati.
19. saj algul talupoeg ei nälgi enam.
Pärast pärisorjuse kaotamist hakkab eestlaste arv linnas kasvama.
Linnades tekivad vabrikud.

1810 võib talupoeg vabalt oma toodangut müüa.
1856 talude päriseksostmise seadus.
Tekkisid ka rikkad talupojad.