Minu suhtumine filmisse ,,Minu Leeninid"  Essee                Esialgu, tahaksin märkida, et peaaegu mitte ühelegi küsimusele ei saa kindlalt vastada.
Ja eriti ajalugu on see suund mille üle on alati tekkinud arusaamatusi.
Aeg-ajalt ilmuvad uued faktid ja muudavad meie ettekujutust möödunust.
Kuid on olemas veel selline asi nagu faktide tõlgendamine.
Sellest hakkab ajalugu palju keerukamaks muutuma, kui see tegelikult on.

Erinevatel ajajärgudel seletatakse ajalugu erinevalt.
Mõned faktid avanevad ja mõned püütakse hoopiski varjata.

Oluline on ka see, kes nende tõlgendamisega tegeleb.
Huvitanu külje puhul hakkab juhtunud palju subjektiivsemalt kõlama, kui mittehuvitanu külje puhul.

Ma ei hakka siin näiteid tooma, sest neid on nii palju, et kahelda minu sõnade õiguses on mõistetu.

Mis puutub minusse, minu haridustase ja minu teadmised ei anna mulle veel võimalust oma enda arvamusele.
Seepärast muutubgi see tihedamini, kui tuule suund.
Asjadu teeb raskemaks see, et ma sündisin ühes riigis (NSVL-is) ja elan juba teises (Eesti Vabariigis).

Lapsepõlves lugesin raamatuid toredast vanaisast Lenist, kus igal leheküljel olid fotod, kus tema ümber on lapsed.
Lugesin läbi tohutu palju nõukogude kirjanikude raamatuid, kus olid kiidetud Nõukogude ideaalid.
Ja ma nägin maailma niisugusena, nagu mind õpetasid need raamatud, nagu see oli kasulik riigi juhtidele.
Ja mul polnud aimugi, et see, millest ma sealt loen on vaid üks tõsi, tegelikult, on neid palju rohkem.

Praegu tutvungi tasapisi nende teiste tõedega, mis enne minu eest varjatud olid.

Vaatasin filmi ,,Minu Leeninid" suure huviga, kuigi nagu alati kahtlusega.
Tegelikult, ei usu ma filmi peamise ideisse, et Leenineid oli mitu ja kõik toimunud polnud mitte ainult ühe inimese tegu.
Revolutsioon ei toimu ühe ainsa inimese üritustel - see pole isegi teoreetiliselt võimalik.
Sellepärast pole üldsegi oluline kui palju neid Leenineid oli, sest Leenin ise ei teinud revolutsiooni Venemaal, ta vaid kasutas olukorda oma huvides.

Selleks, et midagi sellist nagu rahva revolutsioon toimuks, peab olema suur hulk huvitanuid, kellel peale huvi oleks ka võim seda protsessi reguleerida.
Ma räägin sellest, et revolutsioon ei toimunud mitte ainult tänu A. Kesküla üritustele või bolševikide tegevusele või Saksamaa rahalisele toetusele.
Venemaa oli oma ajaloo sellel perioodil, millal kõik juhtunud oli vältimatu.
Liiga paljud olid huvitatud Venemaa võimu nõrgendamises ja isevalitsuse kukutamises.

Mis puutub A. Kesküla tegevustesse, teda ei saa milleski süüdistada, ta vaid püüdis iga võimalusega oma riigile iseseisvust saavutada.
Kuigi filmis on see kuidagi naljakalt esitatud.
Tundub nii, nagu kõik teised olid lollid (Lenin, Saksamaa saatkond), aga Kesküla oli üks ainuke terve mõistusega tegija, tänu kellele toimuski revolutsioon Venemaal.
Minu arust, nii Leenin koos oma kaastegijatega nii sakslased ei võinud olla nii naiivseteks, nagu neid filmis esitati, sest siis kõik juhtunud oleks võimatu.

Tõsiselt öeldes, mulle tundus, et kogu see film oli nagu lapsemäng revolutsiooni ja sellel polnud mingid pistmist reaalsusega.
Kuid see ei tähenda, et see ei pakunud mulle huvi.