Film ,,Minu Leninid"    Tahaks natuke sellest filmist oma muljed avaldada.
Ühelt poolt võttes, see on komöödia, teiselt - aga tragöödia.
Komöödiaks on see praegusele põlvkonnale, kellele õpetati, et Lenin on täitsa tavaline inimene, vaid ta on sündinud õigel ajal, sellepärast tal õnnestus maailma ajalugu muuta, tänapäevased noored ei tea temast ja tema elust peaaegu mitte midagi.
Kui aga mingi vanaema hakkab selle filmi vaatama, siis ta saab lausa infarkti, sest tema ajal õpetati, et Lenin on pühalik.

Filmis on näidatud Lenini elu sõpradega ja partei kaaslastega suheldes, kui ka oma naise ja armukesega suheldes ning ta on näidatud väga negatiivselt.
Sellest tuleb selline tunne, et Lenin oli täiesti segane: ta karjub igal võimalusel, ei oska isegi kõige lihtsamaid meestetöid teha, tema ei ole partei liider ning usub igaühet, nt Keskülat, ning igaüks võõras võib temaga vabalt suhelda ja saada heaks sõbraks, kuid mu meelest see polnud päris nii.

Aleksander Kesküla (AK) on näidanud filmis sellise inimesena, kes kindlasti teab, mida tahab, on huvitav, kuidas ta balanseerib Saksamaa ja Venemaa vahel ja enamlaste vahel, teeb imet et ta tahtis ehitada Suurt Eestit Vene Impeeriumi varemetel ning ühendada Eestit Skandinaaviaga ja teha monarhiat, temal tuli ettevaatlikult käituda, et mitte vahele jääda, ta oli küll arukas, sest mõtles afääri teisikutega, oli kõikidele sõber ja paljud võtsid tema mängureeglid, isegi Lenin ja Euroopa riikide valitsused võtsid neid vastu.
Selles filmis mulle meeldis kuidas igaltpoolt otsiti teisikuid, kuidas neid õpetati koolis, kuidas nad omavahel suhtlesid.
Kõik Lenini teisikud polnud Leninist midagi kuulnud räägimata nägemisest, aga nad olid oma õpingutel nii edukad, et filmi lõpuks oli raske aru saada, kus on teisik, aga kus on Lenin.

Oli ka põnev, kui Lenin näitas end väga impulsiivsena eriti filmi lõpus, kus ta tõestab, et ta on ehtne Lenin, ning filmi keskel, kui ta saadab Zinovjevi trükikotta, kõige rohkem mulle meeldis, kui teisikute koolis päris Lenin näitab teisikutele, kuidas ta käitub, kuidas räägib, kuhu paneb käed ja mida teeb ohu korral ja ta õpetab nii impulsiivselt ja ta on õpetaja rolliga nii kõvasti kokku elanud.

Nüüd natuke räägin sellest, mis mulle jääks arusaamatuks ning ei meeldinud.

Ei meeldinud see, et missugune oli filmi lõpp.
Film lõppes sellega, et Leninit pandi eraldi kajutisse, kus ta sai aru, et temast tahetakse võimu ära võtta ning tema asemele teisikut panna ta hakkab karjuma et ta on päris Lenin, aga AK seletab teistele, et ehtne Lenin on rahulik kui teisik ja päris Lenin tulevad tuppa siis kõik AK abil näevad teisikus Leninit, päris Leninit pannakse lukku alla, kust ta ära jookseb ning näeb laeval oma armukest teisikuga ta jookseb nende juurde, kukkub üle tekki merele ja saab surma.
Ootamatu ja imelik surm selle inimese jaoks, aga see paneb mõtlema kas see on tõsi või mitte ja kes on teinud revolutsiooni, Lenin ise või tema teisikud, keda manipuleeriti.
Mõned jõud tahtsid Leninist lahti saada ja teisikud selle jaoks hästi sobisid ning igaüks neist mängis oma rolli mingil ajal.

See film on tehtud komöödia stiilis, kuid aga see paneb mõtlema, et igaühel meist on teisik(ud) ning võib olla suured maailmategijad on surnud ja nende asemel valitsevad teisikud, võib kõike juhtuda... See küsimus on vastamata.

Üldiselt see film on jäänud häid muljed ja võiks mõne aja pärast seda veel korra vaadata ja võib-olla midagi arusaamatutest momendidest saavad selgeks.