EKSAMITÖÖ 1. Kasuta passiivi! Kauplused avatakse (avama) kl 10. Sõpru tunnakse (tundma) hädas. Eile jäti (jätma) tunnid ära. Kõik raamatud võetakse (võtma) kooli kaasa. Lapsel käskitakse (käskima) hästi õppida. Kohal ollakse (olema) õigel ajal. Eelmisel aastal vahetati (vahetama) töökohta. Maja müüakse (müüma) kallilt. Kinos ei käia (käima) väga tihti. Kogu toit süüakse / sööti (sööma) ära. 2. Kirjuta sõnale vastavalt kas tugeva või nõrga astme vorm! tugev kappi kapi (G.) nõrga lennata lendma tugev ootan oodata tugev võrrelda võrdlema tugev rääkima räägin tugev kukkuma kukun nõrga õpin õppima tugev tuba toa nõrga lehed leht nõrga poisid poiss 3. Moodusta määrsõnad ja nende keskvõrre! Nt kiire - kiiresti - kiiremini kurb kurvalt, kurvamalt julge julgelt, julgesti ilus ilusasti, ilusamini aeglane aeglaselt, aeglasemalt hea hästi, parem rõõmus rõõmsalt, rõõmsamalt halb halvasti, halvemini aus ausalt, ausamalt vihane vihaselt, vihasemalt soe soojalt, soojemalt 4. Täida lüngad õigete määrsõnadega. Läksime trepist alla Jalutasime läbi pargi Auto sõitis üle silla. Tule enne lõunat tagasi. Sõidame mere äärde Ta õpib siin juba septembrist edasi Kohvis on liiga palju suhkrut. See oli minu oma uudis. Võõras seisis ukse taga ja ei julgenud sisse tulla. Kas sa said kirja kätte? 5. Moodusta antud sõnadest liidete abil uusi sõnu! elama elu, elav, elamus kasvama (täis)kasvanud, kasvamine laul laulja, laulmine, laul süda südamlik, ebasüdamlik tulema tulevik, tulemus lugema lugemine, lugeja õppima õpilane, õpik suvi suvelik, suvemaja vana vanemad, vanaema mõte mõtlema, mõtleja, mõtlemine 6. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse vormi! Kas said tema juttust (jutt) aru? Ära naera teiste õnnetuste (õnnetused). Raske on kohaneda kiiresti uute tingimustega (uued tingimused). Laps keeldus söögi (söök). Ma kahtlen tema vastuse õigsuses (õigsus). Kas sa oled sellest (see) kindel? Tahan võistluses (võistlus) osa võtta. Ma oskan ainult üht võõrkeelt (üks võõrkeel). Tutvusin välismaalasega (välismaalane). Kas sa tunned huvi spordi vastus (sport)? 7. Lühenda! ja nii edasi j. n. e. vaata v. võrdle vr. ehk e. proua pr. see tähendab s. t. aasta a. preili prl. lehekülg lk. härra hr.