Rahvusliku ärkamise eeltingimusteks      olid (loetle enda arvates peamised)    Rahvuslik ärkamise aeg algas 19. saj.
algusel, sest eestlased varem olid pärisorjad, vaesed ja neil ei olnud õigust.
Pärast pärisorjuse kaotamist (1816;1819) nad hakkasid end kutsuma mitte maarahvaks, vaid eestlaseks, hakkasid nõudma endale hariduse võimalust, vabadust.
Tähtsamad liidrid: J. Hurt, Jakobson, J. V. Jannsenn, Faehlmann, Kreutzwald.
1857.
a - Jannseni ajaleht "Perno Postimees" ( esimene eestikeelne ajaleht - kultuurileevendamine).
1869.
a - Tartus toimus Esimene Üldlaulupidu (50.
a pärast pärisor.
kaotamist).
Rahvas tudis end vabalt, iseseisvalt, sest seal lauldi rahvalaule, mängis 5 puhkpilliorkestrit.

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (L.
Koidula.
Pacius) → hümn.
Ilmus 1878 - Jakobsoni poliitiline ajaleht "Sakala".
Moodustasid seltsid, ühingud - võitlus  õiguste eest.
"Kalevipoeg" eestlaste eneseteadvus.

Eesti Vabariigi majandust      iseloomustavad peamised jooned:    Eesti Vabariik on agraarmaa.
1870.
a- ilmus Tartus esim.
Põllumajanduse selts.
1902.
a - võib nimetada aastaks, millal oli moodustatud esimene eesti pank.
1919.
a - loodi Eesti Pank.
Alguses Eesti majandus ei olnud viljakas ja hästi arenenud, aga pärast laienes siseturg, välised suhted Euroopaga (Venemaa kaudu).
1879 - Tallinnas asutati majandusselts "Linda".
"Ilmarine" Narvas.
Piimatööstus, karjakasvatus.
Leiutati uusi rukkusorti, põllumajandus süsteemi.
Põhja-Eestis kasvatati ohtralt kartulit, L-E - lina.
Eesti tooded, nagu juust, sealiha (peekon), või läksid ekspordile→  tulu ja kasu.Venemaal toimus relvastamine ( militaalvajadused) → Eestis ehitati metallitööstus, masinaehitusvarikud (vagunivabrik "Dvigatel", masinatehas "Volta").
Ekstensiivne paberi, - puuvalmistamine.
Tekstiiltööstus oli kõrgemal astmel (kunstside, trikotaaž).
Kaevandus, põlismurre, ehitus, kalandus, metsandus, karjandus.
Majandus kiiresti arenes, parenesid partneri suhted Inglismaaga, Saksamaaga (nad ostsid palju Eestist).
Eesti sai toormaterjale Venemaalt.
Fosforiidi, dolomiidi, telliskivitööstus.
Kruus, liiv, tort.

Rühmituse "Noor-Eesti" olemus ja      tähtsus Eesti kultuuriloost:    Eesti kultuuriloos "Noor-Eesti" mängis tähtsat rolli.
Sest see rühmitus soodustas Eesti Vabriigi arenemist, parenemist, uuendamist.
Eestis ilmusid ka uued suundumused: gaidid ja skaudid.
"Kodutütrerd" ja "Noored kotkad" (noormehed) - uurisid oma kodumaa traditsioone, kombeid.
Kuidas säilitada Eesti kultuuris individuaalsust, iseseisvust.
"Noor-Eesti" rühmitusse kuulusid noored kirjanikud, kes kirjutasid uuest Eesti vabariigist.
Nendest sai pärast "Siuru" ühing.