1.
Rahvusliku ärkamise eeltingimusteks olid (loetle enda arvates peamised)  ~ 1866 tomus talude päriseksostmine, 1863 - passiseadus 1865. a. kaotati kodukariõigus.
1816. a. kaotati Eestimaa kubermangus, 1819. a. Liivimaa kubermangus: kaotati sunnismaine pärisorjus: talupoeg sai valida, kus ta elab jne.
"Perno Postimehes" (1864 "Eesti Postimees"), mis hakkas ilmuna 1857. a. , nimetab papa Jansen rahvast - eesti rahvaks.
Jakobsoni III isamaakõnet: suur panus eesti kultuuri ja eestl.
iseteadvuse tõusule (rahvuslikule).
Ajakirjanduse sünd - 1870-ndatel: ka ääremaad said teada seltside ja ühingute tegevusest.
Seltside varjus aeti sageli poliitikat, kuigi arendati ka rahvuskultuuri: asutati koore, 1875 "Vanemuise Laulu- ja Mängu Selts, pasunakoore ( I - Väägveres).
Teaduse ja tehnika areng oli oluline.
Rahvusliku kõrgkultuuri arenemine.
Eestlastest intelligentsi kujunemine.

2. Eesti Vabariigi majandust iseloomustavad peamised tunnused:  Uued tööstusharud: kaevandus- paekivimurrud, põlevkivi.
Sidemed Venemaaga majanduse vallas küll ei katkenud, kuid nüüd otsiti rohkem teisi võlisturgusid läänest.
Eesti oli jõudnud ette Balkanimaadest, Poolast ja Leedust, mõnes mõttes ka Venemaast.
Kehtestati kaitsetollid, et oma siseturgu kindlustada.
1821. a. alustati forforiidi kaevandamisega.
Eesti Vabariik oli võlgu raha Soomele, Inglismaale, kuid see ületas kahekordselt 15 miljonit kuldrubla (15 miljonit maksis Venemaa).
Eesti oli miinustes.
Tekstiilitööstus aga hakkas hoogu juurde võtma, jõudis esikohale - jõudis masina- ja metallurgia tööstusest isegi ette.
Eksporditi peamiselt piimatooteid: I või II juust III loomad (põhil.Inglismaale, Venemaale).
IV lambavilla kasutas tekstiilitööstus V Kanamunad VI teravilja aga osteti ise sisse, eksporditi juur- ja puuvilju.
1919.-1924.
oli EV majandusliku ülesehituse aastad.
1934. aastani oli tööpuudus, alates 1937. a. oli juba tööjõupuudus.
(Toodi Poolast töölisi).
1924. a. maj.
-kriis puudutas eelkõige neid tööstusharusid, mis puudutasid eksporti, väikeettevõttetele kahjuks tuli see.

3. Rühmituse "Noor-Eesti" olemus ja tähtsus Eesti kultuuriloos:  Nagu juba nimigi ütleb, on "Noor-Eesti" loomine ja tegevus seotud esimese Eesti Vabriigi sünniga.
Kirjanduses traagiline alatoon.
Kirjanduslik rähmitus loodi pärast (Ilusa laululinnu poeetiline nimetus.("Siuru")) →→ sweda tegevust jätkas "Noor-Eesti".
Rühmitus koondas KIRJANIKKE: Adson, F. Tuglas, Visnapuu, Gailit, G. Suits..
Anti välja ka kirjanduslikke albumeid.
(53 kirjanikku kuulus).
Kirjanikud olid rahvuslikult meelestatud ja kujutasid Eesti elu valu Eesti Vabariigi kujunemist ja sotsiaalselt ühiskonda.
Kirjanduses daomineerib traagiline alatoon.