Rahvusliku ärkamise eeltingimusteks      olid (loetle enda arvates peamised)    1816. a. vabastati Eestimaa kubermang.
1819. a. vabastati Liivimaa kubermang pärisorjusest.
Võib öelda, et pärisorjusest vabastamine oli üks tähtsamateks asjadest, mille järgi algas rahvuslik ärkamine.
Muutus rahvamajandus: talupoeg on nüüd vaba, saab valida.

19. saj.
teine pool - rahvuskultuuri ärkamisaeg.
Sellest ajast eestlased hakkasid ennast tundma täiuslikult ühinenud rahvuseks.
Tähtsamaks tõusis emakeel, emakeele õppimine, rahvuslik teateer, maalikunst, muusika, kirjandus, areneb poliituline iseteadvus.
1857 - oluline aastaarv eesti kultuuri arengus - hakkab ilmuma "esimene eesti ajaleht".
("Perno Postimees").
1857.
a eesti rahv.
kui NIMETUS.
1860. a. - rahvuse nimetus sai elujõuliseks.

Eesti Vabariigi majandust      iseloomustavad peamised tunnused:    Eesti tööstus sai alguse tekstiili tootlusest.
Oli suur tsemendi tootlus.

Eesti majandus oli orienteeritud Venemaale.
See oli eesmärk: realiseerida toodang Venemaale, et majanduslikult suhelda.

20ndatel aastatel Eesti Vabariigi majandus sattus Euroopa turusse (põllumajandus).
Eesti majandus sõltus Englismaalt, Saksamaalt, Skandinaavia maadest.

Tartu Rahu tõttu asus Eestisse elama üle 35 tuh.

inim.
mujalt.
See oli hea, sest nende inim.
hulgas oli palju spetsialiste, keda Eestimaa vajas.
1919-1924 - Eesti Vabariik hakkas majandust ümbertegema.
Tekkis turuprobleem: kus ja kuhu müüa?
1919 - asutati Eesti Pank (rahareform).
Eesti - argraarriik    Rühmituse "Noor-Eesti" olemus ja      tähtsus Eesti kultuuriloos:    "Noor-Eesti" on kirjanduslik rüh-mitus.
Sinna kuulusid noord kirjanikud, kes kirjutasid Eesti vabriigist (Visnapuu, A. Artson).
Tuglas oli üks esindajatest.