1.
Eesti Vabariigi loomine sai võimalikuks tänu järgmistele sündmustele:    1914. a. algas I maailmasõda Venemaa ja Saksamaa vahel, See tekitas Euroopas omajagu segadust.

1917. a. mätsis saab Eestimaa kubermangu peaks Jaan Poska.
Veebruaris oli Venemaal kukutatud tsaar ja Ajutine Valitsus andis Eestile õiguse moodustada oma Maapäeva.
See üksus kuulutas end kõrgema võimu kandjaks Eestis ja 1917. a. lõpus võeti vastu otsus kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks.
24.
02.
1918. a. seda tehtigi, mis tõi kaasa Vabadussõja, mis 2. 02.
1920. a. lõppes Tartu rahu allakirjutamisega eestlaste võiduga.
Eestlased olid iseseisvust tegelikult juba ammu soovinud ja nüüd Venemaal toimunud hetkelise segaduse varjus hakati ühe rohkem peale suruma ja see läkski läbi.

2. Loetle tähtsamaid ärkamisaegseid kultuuritegelasi ja nimeta nende töid:    1857. a. hakkas Pärnus J. V. Jannseni eestvedamisel ilmuma ajaleht "Perno Postimees", kus esimest korda kasutati nimetust eestlased, eesti rahvas.
1864. a. muutus leht "Eesti Postimeheks" samas lehes töötas ka Jakobson, kes 1878. a. tegi oma lehe "Sakala" Jakobson oli ka suur Põllumeeste seltside pooldaja, ta pidas 1864. a. kolm isama kõnet, lõi 1872. a. Kurgja näidistalu.
Jakob Hurt oli eesti Kirjameeste Seltsi esimees, ametilt oli ta pastor, õnnistas 1884. a. Eesti üliõpilaste lipu, ta Eesti keelse hariduse kirjanduse tuline pooldaja.
Jannseni eesvedamisel sai teoks 1869. a. esimene laulupidu,.
Jannseni tütar Koidula oli luuletaja, kelle laule lauldi laulupidudel.

3. Konstantin Pätsi roll Eesti Vabariigis                Konstantin Päts oli haritud ja tark mees, kes oskas riiki juhtida.
Algselt oli tema ametinimi riigivanem, aga 24. aprillil 1938. a. sa ta ametinimeks president.
Esimese Vabariigi ajal ei saanud Eestlased eriti läbi Soomega, sest soomlastele ei meeldinud Pätsi liiga autoritaarne valitsemisstiil.
Samuti on talle ette heidetud Baaside lepingule liiga kiiresti alla kirjutamist.

Pätsi juhitud vabariigi ajal oli Eesti välispoliitikaga kõik korras, majandus arenes.
Päts oli oma riigi suur juht.