1.
Eesti Vabariigi loomine sai võimalikuks tänu järgmistele sündmustele:    Venemaal toimus 1905 aastal      Revolutsiooni püüe ja se mõjutas negatiivselt venelaste peoleHakkas aRenema RAhvuskultuuR, keel,      ühiseRahva tunne; Mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas, mis oli      eeskujuks1917 a. - Revolutsioon Venemaal jA      tuli ajutine valisus, mis tundis ennast veel ebakindlalt.
JA eesti liidRid      kasutasid hetke jA palusid Eestimaa jaaoks autonoomiat Venemaa koosseisus      - neile lubati (Peterburis toimusid monitestAtsioonid).
Eestis tugev mõu oli liidritel, kes      olid haritud jA tAhtsid ka iseseisvust saavutAda Toimus eestlaste muutmine      tsiviliseerituks  RAhvAks.
KiiResti aRenes töstus, põllumajAndusEestlased olid sAksAstumise jA venestAmise      vAstu; koRRldasid üritusi, seltsi, nõudsid põlisRahvale võRdseid      poliitilisi õigusiEesti sõlmis Venemaaga 2. 02.
1920 a      Rahulepingu jA see annas võimaluse aoma Riigi organiseeRimiseks.

2. Loetle tähtsamaid ärkamisaegseid kultuuritegelasi ja nimeta nende töid:    ARkamisaeg algas 1930ndates, kui RAhvAs hakkas end ihise Rahvana tundma.
Siin oli suuR Roll mitmndal kultuuRitegelastel.
Tekkis kaks suunda:  1 K. R. Jakobson jA tema 3 kõnet; - venelaste pooldaja  2. Jannsen jA "Vanemuine", I Uldlaulupidu Tartus 1969 a; Ludia Koidula paneb aluse 1863 a "Vanemuise laulu- jA mänguseltsile FR.
R. Kreutzwald jA Faehlmann; eesti Rahvuseepolse "Kalevipoeg" koostAmine.
J. Köler - ka pooldas venetee J. Hurt - orienteeRus eestlstele, pooldas eesti keelt jA Religiooni.
Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi pResidentiks 1870ndates L. Koidula panebbaluse ametlikult Eesti RahvusteartRile.
Pooldas eesti vaimu kultuuRi; lavastAs näidendeid sAksA eeskujul.
kirjutAs ka ise.
1880ndat - kriis, sest suRid Jakobson jA KreutzwAld, suleti EKmS.

3. Konstantin Pätsi roll Eesti Vabariigis    K. Päts - Esimene Eesti Vabariigi pResident (1938a).
Kui Eesti saavutas autonoomiat, tedA valiti Riigipeaks, jA tA püstitas eesmäRgiks iseseisvuse saavutAmist.
Oli loodud esimene Konstitutsioon.
1918a koostas ka manitesti jA luges ka ette.

Võitles aktiivselt eesti õiguste eest.
1934 kuulutas agA vägivastu, et võimu hoida.
Eesti kroon sai RAhvusvAheliselt tunnustAtud.
1930-ndatek ei hukka poliitilisel põhjuse ühtegi inimest.
K. Päts oli Radikaal jA ajAlehe "TeatajA" toimetaja, pooldas RefoRme.
1904 a. Tallinnas saavutati võim sAkslaste üle K. Päts oli eestist välja saadetud jA istus ka mõne ajA jooksul vAnglAs.