1.
Omakeelne (kõrg)haridus ja teadus Eesti Vabariigis.

1632 a. - oli avatud TÜ, aga ta oli ka pandud kinni, jälle läks lahti.
Ülikoolis avati eesti keelne filoloogia osakond; väga palju füüsika, keemia ja arsti teadusega tulid osakonnad.
Väga olid vajad haritud inimesed ja oli tähtis algkool.
Kui oli riigiülestõus, siis hakkati tegema suur aktsent hariduse peale.
Emakeelne kõrgharidus süsteem mis tabas eesti keelt ja, eesti intelegentsust.
Nagu ma juba kirjutasin - haridus oli prestiizne ja 4 klassi oli kohustuslikku.
Eesti teadus algas 1630 ja suur mõju oli vene ja saksa teadlastest ja TÜ rajamine oli suur tõuge.
Näiteks - Aavik - keeleuuendus, Anderson - muinasjutude uurija.
→ → 1. arheoloogia, keskus Tartu Ül.
, etnograafia, astronoomia.

2. Carl Robert Jakobsoni roll ärkamisaegses Eestis.

Jakobson pidas kõnet, kolm isamaa kõnet.
Tema esimene kõne valguse, pimeduse ja koiduajast.
Valgus, enne 13 s. ehk muinasaeg, romantiline selline.
Pimedus on seotud ristirüütlitega, pärisorjusega ja koiduaeg, see on vabastamine pärisorjusest.
Teine kõne oli seotud sellega et ta tõstis Rootsi valitsust ja hindab ÕPE (õpetatud eesti selt).
J. oli loiaalne, ta arvas et talupojad on laisad et peavad tõusema.
Oli avatud Eesti Kirjameesti selts.
Ta oli rahvusliikumisega seotus.
Olulisem on see et tema kõned antsid tõuke ärkamisajal.

3. Vähemusrahvuste kultuur- ja hariduselu Eesti Vabariigis  Vähemusrahvas, venelased, rootslased, sakslased, nende keeles anti välja ajalehti, õppisid oma emakeeles.
Kultuuri elus - nad võisid oma eseltse rajada oma ühinguid.
Oli seadus vähemusrahva autonoomiast; olid olemas saksa ja vene gümnaasiumid.
Ning kontakteerida oma isamaaga, sest olid seltsid Eestis ja läbi nende nad olid kursis mis toimub isamaal ja seal teatasid nendest.