1.
Omakeelne (kõrg)haridus ja teadus Eesti Vabariigis.

Kaua aega polnud eestlastel võimalust saada emakeeles.

I Eesti Vabariigi ajal oli neljaklassiline haridus kuni 15. aastani kohustuslik.
Hiljem aja oli kaheastmeline koolisüsteem: 1) 6-klassiline algkool,(mis oli tasuta) 2) 3-klassiline keskkool.Pärast oli võimalik juba omandada kutseharidust (merekoolid, politseikoolis jne, kõrgkoolid) 1934-1937 Toimus veel täiendav haridusreform: 4-kl.
algkool, 5 kl.
progümnaasium (oli ka teine võimalus: 6-kl.

algkool + 3 aastat reaalgümnaasiumi.
Edasi võis minna mingisse gümnaasiumi või valida kutseõpe (3 aastat).
Töötasid Tartu Ülikool ja Tallinna tehnika Ülikool.

Teaduses palju uuriti eesti keelt: Saareste ("eesti keele mõistesõnaraamat", J. Aavik (tegeles keeleuuendusega), J. V. Veski, E. Muuk, M, Veske; Mägiste ja Ariste (soome-ugri keele uurijad).

Töötas Akadeemiline Emakeele Sets.
Tartus asuti Eesti Rahvaluule arhiiv Tampere uuris rahvalaule (I kõrgema muusika haridusega).
Tegeldi etnograafiaga, arheoloogiaga, uuriti kunstiajalugu, eesti ajalugu.
Ka reaalteadused arenesid: astronoomia (Tartu tähetorn - Struve).
Oli TÜ juures füüsika instituut.

Põllumajandusteadus, Eesti arstid saavutasid häid tulemus.
Loodi Eesti teaduslik Akadeemia.

2. Carl Robert Jakobsoni roll ärkamisaegses Eestis.

C. R. Jakobson enamasti orienteerus poliitikale.
Oli aktiivne poliitik, samas ka kooliõpetaja.

Oli kostnud mitmeid koolilugemikke ja ajaloo õpikuid, põllumajanduslikk brošüüre.

Tema hakkas alates 1878. aastast Viljandis välja andma ajalehe .
Pidas kõneid Eestimaalt (esimene: Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduajast).
Tegeles esimesena piimatööstusega.

Korraldas põllumajandusnäituseid.
Oli põllumeesteseltsi liider.

3. Vähemusrahvuste kultuuri- ja hariduselu Eesti Vabariigis    1925.
Võeti vastu seadus vähemusrahvuste kultuuriautonoomia kohta (venelased, sakslased, rootslased ja teised väiksed rahvad).
Neile oli lubatud usuvabadus, seltsi elu, trükisõna.
Nad võisid olla kontkatis oma emamaa kultuurieluga.
Eestis olid juudi, rootsi, saksa ja vene gümnaasiumid; soomekeelne algkool.
Ilmusid saksa-, vene ja rootsikeelsed ajakirjad.
Tekkisid seltsid.