Eesti Vabariigis eijätku õpetajaid.
Oli emakeelne haridus.
1930. a. 4 aastane hariuds, siis kaheastmeline 6 kl algkool, 5 kl.
kekkool.
Keskkoll - humanitaar, reaal-, kommerts.
Algkool tasuta.
Vanematele, kel raha vähem, olid rahvaülikool, täiendkool.

1934-37 haridusreform 1) 4 klass algkoll + 5 kl progm 2) 6 kl algk + 3 kl reaakool.

TEADUS: algas juba 1630, 1632 avati Tartu Ük.
Vene, saksa teadland lahkusid.
Toimus eesti keele uurimine (Aavik, SAsreste, Veski, Muuk - teadussõnavara); soomeugri keeli uuriti Akadeemiline Emakeele Selts (Ariste, Mägiste) eesti kirjanduse lugemine (Uits, Koidula, Peterson, Kreutzwald, Annist kirjutas "Kalevipoja" kohta.
Kampmaa Eesti kirjandus peajooned.
Toimus rahvaluulekogumine nekkus oli ERl; Uuriti eestikeelemuinasjutte, Tampere - rahvalauluuurija.
Tähtis oli etnograafia, astronoomia, arstiteadusarenes (puusepp - neurokirurgia) Avatakse mitmeid asutusi 1938 Eesti Teaduste Akadeemia Sirur rühmitus (Visnapuu, Adson, Gailit, Tuglas) ajakiri "looming".Rühmitus "Arbujad" (Alver, Talvet).
Kirjanduse areng   2. Carl Robert Jakobsoni roll ärkamisaegses Eestis.

1) KÕNED pidas kolm isamaa kõnet 1864. a. "Eesti rahva valguse, pimeduse ja koiduajast".
Valguseaeg = muinasaeg enne 13 s. romantiline, rahval õigus esivanemate maale, võõrast maad pole vaja jumaldada.
Tähtis muinasnnud, Oli jumalate süsteem, leidis, et kõik probleemid algasid ristisõdijate tulekuga sest toimus vägivaldne usustamine 13 s. pole eestlane läänemererahvastest mahajäänum, pole aga politilist korda, sõjaväge.
Pimedus = 13 s algas ristirüütlite tulekuga, eestlane alistub, pärisorjus.
Koiduaeg - keiser vabastas orjusest.
Saab tuntuks rahvane.

Teine kõne oli eesti kirjanduse arengust, hindab rootslaset püüet arendada kultuuri, süüdistab õpetatud Eesti Seltsi, kus tegevus saksakeelne.
Leiab, et peab propageerima eesti keelt.

Kolmas kõne seotud nõiaprotsessidega.

2) 1878 Jakobsoni poliitiline, majanduslik, kirjanduslik, uues kirjaviisis ajaleht "Sakala" Viljandis.

3. Vähemusrahvuste kultuuri- ja hariduselu Eesti Vabariigis   2. küsimus 3) 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts oli algul Jannsenil, aga 1857 läksid Jakobsonile, kes lõned, näitused, brošüürid, kõige alguseks on piimakase, mis toob tulu  4) Jakobson taunis õmblusmampside kooli, leidis, et tütarlaps peab saa samasugust haridust, nagu poisski.
Aga ei pea minema linnakooli, püüab tavalist haridust.

3. Vähemusrahvused tegid kultuurautonoomiat, nad tahtsid omada omakeelset kultuuri ning hariduselu, et see toimuks nendele arusaadavas keeles, et antaks välja oma keelset kirjandust, õpikuid, raamatuid, aga ka kultuurisündmused oleks emakeeles.
Kooliga juurutati väärtushinnanguid, maailmatähendust.
Kool selgitab mõistet natsionalism.
Ida-Euroopas oli protest keskvõimu vastu alt ühe rahva hulgas.
Taheti autonoomiat, mitte rahvusriiki.
1925 võeti vastu seadus, et vähemusrahvastel on õigus oma keele, väljendada mõtteid emakeeles, hääleõigus, said omakeelse kultuuri.
1902.
luba kõnepidamiseks kohalikus keeles.
Venelased, sakslased, rootslased, need, kus oli registreeritud vähem kui 3000 in.
nad taotlesid kultuurautonoomiat, lubatud seltsielu, usuvabadus.
Eesti Vabariigis vene, saksa, rootsi, juudi gümnaasiumid.
Soome keeles algkool.
Rootsi, vene, saksa keeles ajakirjad.
Emakeelne kõrgharidussüsteem.
Olid loodud loomeühingud.