1.
Omakeelne (kõrg)haridus ja teadus Eesti Vabariigis.

Kõrgharidusega EVs omandasid 800 eestlast omakeelse kõrgharidussüsteem oli tol ajal väga oluline.
11. nov.
1919 - sai Tartu Ülikool eestikeelse ülikooliks.
Oli võimalik saada kõrgharidus (põllumajanduslikk, tehnilist)  Tegi kohustuslik 4 klassikaline haridus.Hiljem aga tekkis kaheastmeline koolisüsteem: 6 klassiline algkool mis oli, 5 klassiline (reaali ja komertsharidus).
Pärast hakkati vajama spetsialisti, sest Eesti arenes.
Ja seetõttu tekkisid kutseharidus ja koolid.
19334-1937 oli täiendav haridusreform, kui algkool muutus 4 klassiliseks 5- klassi progümnaasium või teine võimalus oli 6 klassi algkooli + 3 aastat reaalgümnaasiumi.
Pärast nende lõpetamist saaksid minna saada kutseharidust, mis kestas 3 aastat.

Teaduse algusaasta oli 1630 ndatel, kui avati Tartu Ülikooli (1632).
Tol ajal Eestis oli väga palju kadlusi, selliseid nagu: J. Aavik, J. V. Veski.

Eesti oli väga arenemisriik.
Eestis isegi valmistati lennukeid.

2. Carl Robert Jakobsoni roll ärkamisaegses Eestis.

Ärkmisaeg oli eestis alates 1816 a. Oli ta tuntud tol ajal, et 1864 pidas ta oma esimest isamaa kõnet "Eesti rahva valguse, pimeduse ja koidu ajast".
Sellist kõnet peeti Tartus "Vanemuise" seltsis.
Need kõned olid dokumendid mis rääkisid muudatustest eestlaste elus.

1 - Valgus (ehk muinasaeg) oli enne 13 saj.
Raakis ajaloolised faktid, mis idealiseeritud.
Huvtav asi tol ajal oli uus mütoloogia.
Ta arvas et enne ristiusku oli eestlastel parem usk.
Kokkuvõttes tuleb ta sellele et muinasaeg oli eestlastel valgusaeg.

2 - Pimedusaeg (13 saj.huvi).
Eestis jõudsid ristirüütlid.
Eestlaste pärisorjastamine.
Tema arvamus oli et see ei saanud liiga palju lesta, sest see oli väga raske aeg.

3 - koiduaeg (pärisorjusest vabastamine).1870-1880 - massiline liikumine (rahvusarkamine).
Huvi euroopaliku kultuuri vastu.
85% omandasid kirja-lugemisoskust.
Jakobson jätkab poliitikuna ja õpetajana.
Ta kostab mitemid raamatuid ja õpikuid   3. Vähemusrahvuste kultuuri- ja hariduselu Eesti Vabariigis  Kultuuriellu hakkas arenema hea poole.
Kultuuriinimesed hakkasid saama riigitoetust.
Alates 1933 a välja anti preemiat - auhinda "Riigivanema" 1937 a anti preemia sellele, keskõige parem kirjutas man - ja rahvaelu.
See olingi riigitoetus.

1925 - võeti vastu seadus vähemusrahvaste kultuuri autonoomia kohta.
Vähemusrahvas oli venelased, sakslased, rootslased ja kõigepealt väikesed rahvad.
Kõige altiivsemaid vähemusrahvastest olid juudid, kes edendasid seltse.
Tol ajal oli lubanud seltsielu usubadus.
Tol ajal tegutsesid vähemusrahvaste gümnaasiumil (saksa, vene, rootsi, juudi), oli ka soome algkool, ka ilmusid ajakirjad sellides leehtedes.

EÜs tekkisid igasuguseid lomeühenguid (kunsti).
1922 - oli E kirjanikude selts, 1930 - esti Õpetajate lit.

Kultuuriarenemine oli nii edukas, et eestlased isegi hakkasid proppageerima oma kultuuri välismaal