1.
Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

Seltsiliikumine tek.
19.
s. II p. Olulisel kohal põllumajandusseltsid, tuletõrjeseltsid, alguss ka karskusseltsid.
Praktiliselt iga selts tegeles mingil määral ka poliitikaga ja rahvusküsimustega.
Nö.
Hariduselus tähtsalt kohal ka EKmS, EÕS, ka EÜS.
Laulu- ja mänguseltsid n: "Vanemuine", "Estonia" jt.
Seltsid tegutsesid praktil.
igas vallas ka külades, linnades.
Rahvas oli akt.
Kult.
tarbija ning ka looja.
Seltside kaudu levitati rahvusl.
ideed jne.
peeti kõnesid, mis oli kättesaadav ka lihtrahvale (talurahvale).
Naisseltsid andsid võimaluse ka naistel end teadvustad jne.
Kuna seltsid kondasid rahvast olid neil enam-vähem ühised eesmärgid, taotlused.
Suuremate Seltside eesotsas oli intelligents, mis andis suuna kätte.
Anti rahvale teada oma kultuurist, rahvusest.

2. Jakob Hurda roll ärkamisaegses Eestis.

J. Hurt oli radikaal-dem.
Suuna esindaja ning Jannseni ja Jakobsoni vahel üritas leida oma - eesti teed saksa ja vene tee vahel.
Kuna oli saanud TÜK-s teoloogilise hariduse pidas Eesti rahvas teda baltisaksl.
Pooldajaks ning baltisakslased eestl.
Pooldajaks.
Lõpptulemusena ei kuulunudki ta nagu kuhugi.
Arvas, et Eesti on väike riik ning sõjalised suurtele, tug.
riikidele vastu ei saa, seep.
Vaja edendada haridust no: vaimujõud on rusikajõust üle.

3. Tartu rahu  02.
02.
1918.
kui Venemaa kirj.
alla lepingule, millega loobub oma igasug.
Petendeerimisele Eesti suhtes.
Tartu rahu eestl.
v. oluline.
Kaob otsene oht Vm.
poolt.
Tek.
võimalus oma riigi loomiseks.
Akt.
E. pol.
liidrid K. Päts, Laidoner, Poska jt.