1.
Omakeelne (kõrg)haridus ja teadus Eesti Vabariigis.

1906.
a - algkoolides on lubatud emakeelne õpetus.
Asutavad eestikeelseid erakoole (riik ei toitnud neid).Tekkivad kutsekoolid  1914 a - Luuakse Tallinna Kunst-Tööstuskool (Eesti Kunsti Akadeemia)  Eesti keelne kõrghariduse süsteem tabas eesti k. ja eesti keelse intelligentsi.

Kõrghariduse omamine oli prestiižne.
Koolid: erakoolid, kutsekoolid, politsei koolid, täienduskoolid.

Tallinnas - asuti Tallinna Tehnikakool.

Iseseisva E. alguses - vene ja saksa teadlaste mõju ja tegevus.

Rahvusteadus.
Eesti keele uurimine: A. Saareste.

Keeleuuendus: J. Aavik; Akad.
Emakeel Selts; J. Mägiste, P. Aariste Soome-ugri keeleuurijad.

Oli võimalik kirjutada teadus- ja ilukirjuanduse töid.
W. Anderson - muinasjutude uurija.

H. Tampere - esimene muusika kõrgharidusega mees.

2. Carl Robert Jakobsoni roll ärkamisaegses Eestis.

C. R. Jakobson 3 kõnet: valguse-, pimeduse- ja koduajast.

1) valgus (muinasaeg) enne 13. saj.
- uus mütoloogia.
Jakobson arvas, et enne ristiusku eestlastel oli parem usk.

2) Pimeduse aeg (13. sajandist).
Tulid ristirüütlid; pärisorjastamine.

3) toiduaeg - pärisorjusest vabastamine.

1970-80 - massiline liikumine (rahvusärkamine) - Kultuuri liikumine 85% - omandasid kirjaoskust, lugemisoskust.

Jakobsoni roll on väga suur - Ta oli poliitik, õpetaja.
Kostas kooliõpikuid, koolilugemikke (liiga radikaalsed).

Ta oli Eesti Põllumeeste Seltsis (1870) poliitik.

Jakobsoni all ilmus "Sakala"ajaleht (Viljandis) - See oli poliitika, põllundus-majandus ajaleht.

3. Vähemusrahvuste kultuuri- ja hariduselu Eesti Vabariigis  XX sa.
alguses tegutseid saksa, vene, juudi, rootsi gümnaasiumid, soomekeelne algkool.
Ilmusid Saksa-, rootsi- ja venekeelsed ajakirjad.