1.

Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

Seltsiliikumistesse haarati eelkõige haritud inimesed.
Nad korraldasid igasuguseid ettevõtmisi, et rahva olukorda parandada.
Korjati heategevusena raha, asutati koole, avaldati ajalehti.

Põhiline oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegeles eesti keele ja kultuuriga.

Kultuuriseltsile lisaks loodi ka Põllumeeste Seltse.
Seltsi elus hakkab Jakobson aktiivselt tegutsema.
Ta andis välja mitmeid brožüüre, õpetusi.
Tema põhiline idee oli, et piimakari on ikka oluline ning viib meie majandust edasi.

2. Jakob Hurda roll kaasaegses Eestis.
Jakob Hurt oli "Eesti Kirjameeste Seltsi" esimene esimees.
Ta hakkas tähelepanu pöörama rahvapärimuste üleskirjutamisele.
Hurt oli pastor ja tema õnnistas sisse Eesti Üliõpilas Liidu lipu.
Osad inimesed arvasid, et Hurt oli baltisakslaste pooldaja.
Aga sellest hoolimata oli ta eesti vaimukultuuri pooldaja.
Hurt oli Jakobsoni vastu, kuna too lootvat liiga palju Venemaa poole.
Hurt oli kehv poliitik ja ta lahkus areenilt, läks Peterburgi.
Oli seal surmani koguduse õpetaja.
3. Tartu rahu    Tartu rahu algas 2. veebruar 1890.
see oli pakt Eesti ja Venemaa vahel.
Eesti sai iseseisvuse aga Venemaa tahtis meie maad ikka ja jälle vallutada.
Selleks puhuks sõlmiti nüüd leping, et Venemaa ei tungi enam Eestisse.
Eesti sai autonoomia.
Selle, Tartu rahu, lepinguga lõppes Vabadussõda.