1.
Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

Üheksateistkümnenda sajandi teisel perioodil hakkas Eestis kujunema rahvast rahvus.
Paljud hakkasid end eestlasteks nimetama, arenes poliitiline iseseisvus, tekkis professionaalne kõrgkultuur: rahvuslik teater, kirjandus, muusika, kunst.
Esimene rahvuslik liikumine oli Balti erakorra vastu Inimesed hakkasid kogunema seltsidesse, et oma eesmärke läbiviia, toetasid üksteist, võitlesid oma õiguste eest.
Enamasti seltside juhid olid kultuuritegelased.
1865.
asutati "Vanemuine" laulu ja mänguselts Rahvusliikumise kõrgperiood oli 1878 - 1882 aastatel asutati Tallinna kaubalaeva selts "Linda" tekkisid tekkisid kult.
seltsid Võrus "Kannel" Narvas "Ilmaline" EÜS - Eesti Üliõp.
selts Naisliikumise ajal Viljandi seltsis "Koit" said naised esimest korda teatris mängida.
2. Jakob Hurda roll kaasaegses Eestis.
1870 a. Rahvuslik liikumine tõusis uuele tasemele J. Hurt oli üks tuntumaid rahvusliku liikumise juht.
Esimest korda ta pidas kõnet suure auditooriumi ees 1869 I üldlaulupeol, kus ta rääkis hariduse tähtsusest.
Ta oli ka "Vanemuise" seltsi liige Ta oli "Eesti Postimehe" peatoimetaja Otepäil ta oli paastrina  mis veelgi tõstis ta heanime ühiskonnas.
3. Tartu rahu   2 feebruaril 1920 aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel.
Need eestlased, kes elasid Venemaal said võimaluse Eestisse tagasi tulla.
Eestlased said oma vabariigile nõutud piirid.

Venema oli nõus Eestit vabaks ja iseseisvaks kuulutama.