1.
Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

kõikide Eesti seltside eesmärgiks oli ärkada Eesti rahvuse eneseteadvust  Eesti Kirjameeste selts püüdis tõsta emakeele tähtsuse, "Vanemuise" laulu- ja mänguselts tegeles kultuuriarenguga (asutatud Tartus, 1865 a. ) Põllumeeste Selts ühendas maaomanikke, andis välja kalender, kus oli ka igasugused nõuanded.

2. Jakob Hurda roll kaasaegses Eestis.
Jakob Hurt oli esimene Eesti kirjameeste Seltsi (mis oli asutatud 1872a.) president.
Ta võitles eesti keele arengu eest, tahtis, et kõik ametnikud valdaksid eesti keelt.
Ka tol ajal oli teostatud üleminek uuele foneetilisele kirjaviisile, mis kehtib tänapäevani.
Jakob Hurt tegi palju tööd eesti folkloori uurimises ja korjamises.
Ta oli ka üks tähtsamaid rahvuvliikumise liidreid    3. Tartu rahu     Tartu rahu oli sõlmitud 2. veebr.

1920a.
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, mille tulemuseks Nõukogu Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust Sellega lõppes Vabadussõda ja algas eesti Vabariigi areng