1.
Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

EKmS      - üks põhilisi organisatsioone, mis tegeles Eesti pärimuskultuuriga.
Selle      seltsi president oli J. Hurt.
1871a.
Põllumeeste      seltsid.
seltsi liider Jakobson.
1870 oli president Jansen.
Naisteseltsid      - Venemaa ja Saksamaa esindajad.
Lilli Suburg - esimene naiskirjanik, kes      kirjutas esimesena naistest ja oli Tüdrukute kooli juhataja Pärnus.
Üliõpilasselts      - hakati moodustama simesi korporatsioone, mille liikmed olid korporandid.
Tööliseeltsid      - Need olid haridusseltsid, mis tegid poliitilist propagandat.

1905.

Eestis oli üle 500 erinevat seltsi.

2. Jakob Hurda roll kaasaegses Eestis.
Jakob Hurt oli - liberaal, demokraatliku suuna esindaja.
Aktiivne seltsiliige.
Aitas arendada kultuuri.
Pani alguse "Vanemuise" seltsile.
Ta esines oma kõnega esimesel laulupeol.
Tema elutöö rahvaluule kogumise aktsioon avaldas ajalehtedes kaastööliste nimesid, julgustas ja õpetas.
Ta oli oma panuse poliitikuna andnud ärkamisajal.
3. Tartu rahu                1920 - Tartu rahu leping.
Eestimaa ja Venemaa vahel.
Sellega tunnistab Venemaa Eesti suveräänsust.
Venemaa maksab Eestile 15 000 000 rubla.
Tänu selle lepingule Eestlased võisid pöörduda tagasi Eestisse.
Määrati piirid.
Lepingu kirjutas Eesti poolt alla J. Poska.