1.
Seltsiliikumise osatähtsusest omariikluse kujundajana.

1. Seltsid hakkasid kujunema juba 1632 aastal (mitteamet.) Tartu Ülikoolis.
See oli T. Ü. traditsioon.
1882. a. kujunes ametl.
välja EÜS.
(sini-must-valge rahvuslipp sai sealt oma alguse) 1920.kujunesid 1. naisliikumised (kodumaa tütred), pärast nad hakkasid aktiivsemalt tegutsema.

Põllumajanduse seltsid tegutsid põllumajanduse parandamisega.
Tekkisid ka ühispangud.
Eestlased aitasid teineteist.

Tekkisid palju heategevuse seltse, aga nendest palju kasu ei olnud, sest kõik seltsid, mis tegelesid poliitikuga olid põranda all, aga ikka need saladusseltsid koos ajalehtedega tegid palju rahvusliikumise ajal.
Aga oli suur tsensuur ja keelatus.
Tänu sellele seltsiliikumisele eesti rahvad sai teada, et eestl.
On ühised ja nad aitavad teineteist ja "keegi" püüab nende elu parem teha.
Nendel sala seltsidel olid siided Venemaa salaliikumisega (poliit.). In.
tahtsid poliitilist vadadust, sõna-vabadust ja kõik, mis puudutas tööd (kestvust, palk jne)   2. Jakob Hurda roll kaasaegses Eestis.

2. Jakob Hurt oli Jakobson`i ja Jannsen´i vahel.
Ta püüdis leida kompromisse ja 3. teed.
Aga tema tee ka ei sobinud nendele.

Vene t. Hurt  B. -Saks.

1870. a. kõige tähtsam oli Aleksandri kooli komitee.
President oli J. Hurt.
Korraldati õhtud ja kog.
raha andsid koolidele.
Seda nimetati 1. parlamendiks.
See ei meeldinud B-.
Sakslastele.
Nad olid selle vastu, aga tuntuvus ei vähenenud.
1871. a. ametlikult fikseeriti Eesti Kirjameeste Selts`i.
Nende põhiülesanne oli - eesti keele ja kirjanduse arendamine ; rahvaluule ja   3. Tartu rahu anograatilise materjaale kogunemine.
tegelesid teadusega.
President - J. Hurt.
1882. a. - Hurt on Otepää pastor ja peab sakslaste nõudmisega arvestama, aga Selts tegutses väga aktiivselt - 1. kohal.
Üle poole liiki olid õpetajad.
(1.intelligentsi selts).
Hurt.
tegi üsna palju Selts´i elus, vaid ta 3. teed ei leidnud, see oli tema puudus.
Ta kogu aeg püüdis leida kompromisse kahe võimu vahel.
Aga tema abiga tegutsesid seltsid, mis tegid üsna palju eesti rahvale.

3. Tartu Rahu hakati kirjutama 5. detsembril.
31. dets.
kirjutati alla vaherahule, millega lõpetati sõjategevus ja 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingule.
Mõlema (Venemaa - Eesti) riigi vahel kehtestati diplomaatilised suhted.
Eesti valitsus kohustus omalt poolt likvideerima Eesti alale taganenud Loodearmee riismed.
Ka Inglise laevastik pidi Eesti vetest lahkuma.

Tartu leping sõlmiti pärast kojusõjat ja interventsiooni.
Pärast seda hakati taastama oma riiki.
25.
aug.
- voetakse vastu 1. põhiseadus.
Baseerus see kod.
demokr.