1.
Rahvusliku ärkamise eeltingimusteks olid (loetle enda arvates peamised)  18. saj Euroopas levima hakanud valgustusesaj.
järgsed ideed rahvuse pinnal.
Avaliku arvamise teke, rahvusliku identiteedi otsingud.
Rahvuskultuurist sai tasahilju rahvuskultuur.

Eestimaal huvitusid kohalikud baltisakslased nn masarahva kultuurist, tekkis ka eestlastest haritlaste seltskond, kes tegutsesid rahva eneseteadvuse arendamise nimel.
Suur roll Faehlmanni ja Kreutzwaldil "Kalevipoja" (kui kult.
- pol.
teose) koostamisel, samuti 1838" Õpetatud Eesti Seltsil" ja õpetajate koolituse seminaridel.
Nende kaudu levisid ideed talupoegade seas.

Tugev initsiatiivgrupp ja nende inimeste meelekindlus olid minu arvates rahvusliku ärkamise tugipunktideks.

2. Eesti Vabariigi majandust iseloomustavad peamised tunnused:  Otsiti turgu välismaal  Peamised ekspordiartiklid: Eesti või, juust, sealiha (peekon)  Areng suht positiivne võrreldes Venemaaga, Euroopaga palgad võrrelda ei andnud.

Kalandusega tegeleti samuti (ekspordiks)  metsaraiele sõja ajal liiga tehtud, see haru pidas madalat profiili  tekstiilitööstus tugev, lisaks metallitööstus, tsemendivabrikud, aparaadivabrikud.

3. Rühmituse "Noor-Eesti" olemus ja tähtsus Eesti kultuuriloos:  (1905-15) → tegutses ka peale a 1925 Gustav Suitsu loosung: "Saagem Eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks".
Rohkem Euroopalist kultuuri Ilmusid rühmituse albumid, luulekogud, Põhirõhk luulel.

Friedeberg Tuglas pani aluse Eesti proffessionaalsele kirjandus- ja kunstikriitikale.
Tema novellikogud rääkisid tugevast avatusest Euroopa mõjudele, palju ekspermenteeritud, suurepärane stiilitunnetus.

Marie Underi sonetid müüdi kohe läbi, julge armuluule, rõõm armastusest.

Noor-Eesti avardas eestlase maailmapilti, omas pos.
mõju kultuurielule, koondas oma aja tipud + vahendas maailmamtippude kirjandust eestlasele.

"SAAGEM SUUREKS VAIMULT, MITTE RAHVARVULT!
!
!
" Jakob Hurt: Juba noore mehena sekkus Eesti kultuuriellu, esinemine 1869, a I üldlaulupeol, hiljem kaastöö "Postimehele" (kahjuks katkes), pooldas eestikeelset/meelset kooliharidust.

Tema konseptisoon nägi välja taoline  Vene tee  Eesti tee → (Pidi olema midagi nende kahe vahepealset)  Saksa tee  Kahjuks tugevad vastuolud Jakobsoniga, kes süüdistas teda liigses saksameelsuses, (mis Jakobsoni meelest lausa orjameelsus), Hurdale vastumeelt Jakobsoni Venemaale orienteeritus.

80 ndate alguses lahkus Peterburi, tegutses sealse Eesti kogukonna pastorina.