Eesti keele kui võõrkeele õppetool  Kontrastiivlingvistika veaanalüüs  KOOSTAJA:   EV-51  ÕPPEJÕUD:                       2001    Kohakäänete vead  12.
kl õpilase vead:  õpilastele pole vaja koolis olla - õpilastel pole vaja ... lauas - laual  Ungari -Ungarisse  tulin tööst - tulin töölt    suvises keelelaagris osalenud laste vead:  ei käi kooli - ei käi koolis  olla looduse ääres - olla looduses  viidi dušši all - viidi duši alla  vaba ajal - vabal ajal  Kohakäänete valikul on sageli vea põhjuseks sise- ja väliskohakäänete kasutamise ebaõigsus, eriti gümnaasiumiõpilasel.
Samuti põhjustab vigu verbi rektsiooni erinevus vene keelega, nt vene keeles - käima kuhu?
, eesti keeles - käima kus?

Objekti käände valiku vead  12.
kl õpilase vead:  ei tunne pinge tunnides - ei tunne pinget tundides  määletame meie viimane aasta koolis - mäletame oma viimast aastat koolis  vahetame riided - vahetame riideid  ostma riided - vahetame riideid  sain kingitust - sain kingituse    keelelaagris osalenud laste vead:  tahaksin õppida eesti keel - tahaksin õppida eesti keelt  õppisin natukene eesti keeles - õppisin natuke eesti keelt  rohtu on roheline - rohi on roheline  Probleemne on sihilise verbi ühildumisel õige vormi valik esimese kolme käände vahel, sageli kasutatakse nimetavat, kui tegelikult on õige omastav või osastav.
Seega sihitist puudutavas osas on teadmised kesised (seda ka 12.kl õpilasel).

Verbi rektsiooni vead  12.
kl õpilase vead:  tahan seda keele osata - tahan seda keelt osata  õued kubisevad inimestega - tänavad kubisevad inimestest    keelelaagris osalejate vead:  tahaksin mängima - tahaksin mängida  tahsin siin mängima - tahtsin siin mängida  sõita jalgrattas - sõita jalgrattaga  tahaksin matkal käima, jalutama - tahaksin matkal käia, jalutada  tahan seda töö teha - tahan seda tööd teha  tulin siia õppida eesti keelt - tulin siia õppima eesti keelt/, et õppida eesti keelt  tahaksin puhkama - tahaksin puhata  meeldib joonistama - meeldib joonistada  meeldis üks päeva - meeldis üks päev  Põhilised vead keelelaagri lastel on seotud ma- ja da- infinitiivi ebaõige valikuga, mida gümnaasiumiõpilasel enam ei esine.
See on tingitud kindlasti keeleoskuse erinevusest ning keelekeskkonnas viibimise vähestest kogemustest noorematel lastel    Muud ühildumisvead  12.
kl õpilase vead:  näevad teisi viimane aasta - näevad teisi viimast aastat    Vormimoodustusvead  12.
kl õpilase vead:  samaid - samu  tööb -töötab  meietest naabritest - meie naabritest  riiku -riike  ei kirjutage - ärge kirjutage  seest - sellist  ükski olukordas - üheski olukorras  keelelaagris osalejate vead:  mängida mänguid - mängida mänge  siija - siia  uurja - uurija  tahaksin jooksta - tahaksin joosta  mina lemmikud aastaajad - minu lemmikaastaajad  meeldib loema - meeldib lugeda  mulle ei meeldib - mulle ei meeldi  neid tööd ei ole - need tööd ei ole  mul ei ole tõedus - mul ei ole õigus  meeldisin mängima rahvastepall - meeldis mängida rahvastepalli  saan räägin eesti keeles - oskan rääkida eesti keeles  suhtlema eestlastega lapse - suhtlema eesti lastega  spordi tegema on väga kasulik - spordi tegemine on väga kasulik  Palju probleeme tekitab mitmuse osastava moodustamine, mis on mõneti arusaadav, sest nimetatud vorm on raske ja erinevate variatsioonidega.

Ka tekitab probleeme eituse moodustamine.
Saama/oskama/võima sõnade ebaõige kasutamine on ka venelaste puhul sagedane, mis võib olla tingitud vene keele mõjust.
Osa vormimoodustusvigu on tingitud astmevaheldusreeglite mittetundmisest.

Ortograafiavead  keelelaagrilaste vead:  tahaksin räägida - tahaksin rääkida  mõni kord - mõnikord  õpetaja pakus seda - õpetaja pakkus seda  kõik sõprad - kõik sõbrad  koos sõpratega - koos sõpradega  Need vead on tingitud astmevahelduse mitte-tundmisest ning kokku-lahku kirjutamise teadmiste vähesusest.

Sõnajärjevead  12.
kl õpilase vead:  mis sarnane rõivastega kuulsate rõivatootjate - mis on kuulsate rõivatootjate rõivastega sarnane  vead keelelaagri lastel:  õppisin juurde eesti keelest sõnad palju - õppisin eesti keeles juurde palju sõnu  Sõnajärjevead on pea alati tingitud vene ja eesti keele sõnajärje suurest erinevusest.

Konstruktsioonivead  abituriendi vead:  me meie klassiga - me oma klassiga (pronoomeni vale kasutus)  silmnähtav - on silmnähtav, et  linnas mitte ei ole liiga palju inimesi - linnas ei ole liiga palju inimesi  mööda keeruliste radade - mööda keerulisi radu    laagrilaste vead:  ma ei olnud seal - ma ei ole seal olnud (ajavormi vale kasutus)  lemmikaastaaeg on suvi, et palju lilli - ... , sest siis on palju lilli  Arvan, et ka konstruktsioonivead on tingitud vähestest teadmistest eesti ja vene keele erinevuse kohta selles osas.

Arvsõna käänamise vead  1997. aastal - tuhat üheksasaja üheksa seitsenda aastal  Arvsõnad on enamasti kõigile võõrkeeleõppijaile katsumuseks, nii ka eesti keele puhul.

Omadussõna võrdlusastmete muutmise vead    muutusid koledamiks - muutusid koledamaks (12.kl õpilase viga; tundub talle raske, kuigi on äsja üle korratud)    Muud vead  abituriendi vead:  ainult nüüd - alles siis (viga tingitud sellest, et vene keeles väljendatakse mõlemat sama sõnaga - только)  sest moe jookseb - sest mood muutub (liikumist väljendav verb valesti valitud)  osa rahvas elab - osa rahvast elab (sõna osa ühildumine vale)        keelelaagrilaste vead:  tahan olla organiseerijana - tahan olla organiseerija/tahan töötada organiseerijana (kahest võimalikust õigest variandist on kokku kombineeritud kahjuks üks vale variant)  tutvustama uue lastele -tutvuda uute lastega (enesekohasus ja mitte-enesekohasus valesti kasutatud, samuti vale verbi rektsioon)  õpilastele vahel - õpilaste vahel (vale käände kasutamine)    Vead on kogutud 12.
klassis õppiva eratunde võtva õpilase kirjalikest töödest ning samuti laste suvises keelelaagris kirjutatud töödest.
Abituriendi keeletaset iseloomustades ütleksin, et ta saab suhtlemisega hästi hakkama, st sõnavara on piisavalt lai ning ka suhtlemisjulgus on saavutatud, kuid grammatika osas teeb ta siiski veel palju vigu.
Kuid vestluse käigus, kui annan talle märku vigase keelekasutuse kohta, on ta sageli juba ise võimeline seda parandama.

Keelelaagris viibinud laste kohta on raske üldistust teha, sest nende vanus ning keeleline tase olid väga erinevad.
Lapsed olid kokku tulnud erinevatest koolidest ja ka eelnev loomulik keelekeskkond oli olnud erinev.
Laager kestis 12 päeva ning selle lõpuks saavutasid lapsed suurema suhtlemisjulguse ja nagu nad ise kirjutasid, ka sõnavara laienes.