Tallinna Pedagoogikaülikool  Eesti keele õppekool                  Veaanalüüs             Ev-51                      Tallinn  2001        Kommentaar  Et teha veaanalüüsi, olen otsustanud minna kooli ning uurida sealsete mitte-eestlastest õpilaste eesti keele oskust.

Minu endine eesti keele kui võõrkeele õpetaja andis mulle käesoleval õppeaastal õppijate kirjutatud kirjandid.
Kuna veaanalüüsitöö pikkus on 3­-4 arvutilehekülge, otsustasin võtta ühe õpilase töö.

Irina (õpilane, kelle kirjandit ma analüüsisin) õpib praegu 12.
klassis ning lõpetab tänavu kooli.
Eesti keelt õpib ta alates 3. klassist ning tema emakeeleks on vene keel, veel õpib ta inglise keelt.
Tema sõnul tekitab talle suuri raskusi eesti keele grammatika, eriti astmevahelduslike sõnade käänamine ja pööramine.

Irinale, kes elab Lasnamäel ning kel pole eestlastest sõpru, on kool ainus koht, kus ta saab eesti keelt rääkida.

Võttes arvesse seda asjaolu, võin öelda, et tema riigikeele oskust võib pidada küllaltki heaks.
Irina eesti keel, nii suuline kui ka kirjalik, on rikkalik sõnavara poolest, ja ta ei karda kasutada sõnu, mis võivad keeletarvitajal, eriti ebapiisava keeleoskusega, segi minna.
Seega esineb tal palju paronüümivigu.

Sagedased on tema puhul ortograafilised vead, pisut vähem esineb tal morfoloogilisi ning süntaksivigu.

Kirjand  Mida teha, et lootused ei puruneks  Tänapäeval on levinud arvamus, et noored on muutunud teadlikumaks ning juba teavad, kus nad hakkavad tulevikus töötama.
Tegelikkuses on sellist noori vähem kui selliseid, kelle lotused on suured, kuid mis vastavata tegevuseta kaotavad igasugust väärtust.

Ei tohi noorele keelata, kui ta tahab bisnesmenina saada voi pangadirektorina.
On selge, et enamus inimesi tahab seda, mis on populaarne.

Kõrgega haridusega inimesed ei taha tegema tööd, mis ei vasta nende võimetele.

Tihti ei tunnusta noored tegelikke võimeid isegi endale.
Ja isegi tavaline noor ei taha leppida realsusega ning loodab, et kunagi ootab teda ees väga huvitav kõrgega maksuga ametikoht.

Noored ei taha ennast vara ametikohaga seoda.
Nad tunnevad hirmu, et ametikooli haridusega pole neil võimalust head töökohta saada.
Mõnes mõttes see on õige, sest enamus tööandjaid arvavad, et on vaja keskharidust saama.

Kui aga käimine koolis on ebameeldiv ja aine ei huvita, ei ole vaja oma pead lihtsalt vaevata.
Siis on kõige parem õppida mõni amet.

Kuid kõik inimesed ei või suurt palka saada.
Ainult 10% elanikest elavad materialseteta problemideta.

70% inimesi saab kuidagi hakkama, elades palgale Kuid mina tean inimesi, kes ei saa hakkama, nad elavad võlgades, mis kogu aeg kasvavad.
Eestis on palju kõrgega haridusega inimesi, kuid ka madalaga haridusega.

Paliu noored saavad hariduse osta Kuid see võib selguda, kui inimene läheb tööle.
Täna on väga tähtis, et sa oleksid hea suhtleja ning ka see , et oleksid tööga huvitatud.
Öeldakse, et elukutse valik on kui lato - ühel vedab, teisel mitte.
Iga inimesele sobib mitu tegevusvaldkonda, kuid mitte üks inimene ei saa olla edukas kõikil kohtadel.
Kahjuks ei tea paljud inimesed, mida nad oskavad teha.
Passivne unistamine põhjustab aga lootuste purunemist.

Tahan öelda, et noor inimene ei tohi ennast alahinnata.
Ta peab enda soovides ja oskustes selgusele jõuda ning aktiivselt tegelema.
Kui ta püstitab reaalseid eesmärke ja liikub nende suundas, võib kindel olema, et tema lootused ei purune.

Vigade rühmitamine ning nende võimalike põhjuste seletamine  Ortograafilised vead   Õigekirjavead  lotused (lootused)  Võimalik põhjus: kogemata tehtud viga.

materialsete (materiaalsete)  Võimalik põhjus: analoogia vene keelega, kus sõna "материальный" 4. silbis esineb ühekordne a. elukutse valik (elukutsevalik)  Võimalik põhjus: jällegi analoogia vene keelega: "выбор профессии"  problemideta (probleemideta), vrd vene "проблема"  lato (loto)  Võimalik põhjus: vene keeles hääldatakse sõna "loto"-" лато" nt " выиграл в лато"  passivne (passiivne)  Võimalik põhjus: vene keeles sõnas "пассивный" esineb teises silbis ühekordne u  materialseteta problemideta (materiaalsete probleemideta)   Võimalik põhjus: analoogia vene keelega.

realsusega (reaalsusega) vrd vene "реальность"  Morfoloogilised vead   Astmevaheldusvead:  rikad (rikkad) vanemad  Võimalik põhjus: kuna eesti keele nimisõna mitmuse nimetava käändevorm moodustatakse ainsuse omastavast käändest, võis õpilane unustada selle sõna genitiivikäände kirjapildi.

kõikil (kõigil)   liikub (liigub)   suundas (suunas)   Võimalik põhjus: ei teadnud, et sõnatüvi muutub  Objektivead:  siis on parem õppida mõni amet (on parem õppida mõnda ametit)  Võimalik põhjus: vene keeles ei muutu sõna «специальность" kirjapilt "винительный" käändes.

saavad hariduse osta  kaovad (kaotavad) sellist väärtust  Võimalik põhjus: analoogia vene keelega.
Objekt vene keeles esineb alati винительный käändes, mis vastab küsimusele кого?
что?
(keda?

mida?
) Venelased arvavadki, et tuleb kasutada osastavat käänet.
(just osastav kääne assotsieerub paljudel venelastel "vinitelnõi" käändega).

Muud käändevead:  madalaga palgaga (madala palgaga)   vastavata tegevuseta (vastava tegevuseta)    materialseteta (materiaalsete) probleemideta  Võimalik põhjus: unustas eesti keele nelja viimase käände reeglid.

Ühildumisvead:  on sellist (selliseid) noori  Võimalik põhjus: "kogemata" kirjutati  palju noored  iga inimesele  Võimalik põhjus: juhuslikult kirjutati  Rektsioonivead   Verbirektsioonivead:  kui ta tahab bisnesmenina saada (kui ta tahab saada ärimeheks või pangadirektoriks) Ilmselt on Irina kuulnud sageli väljendit "ma töötan nt direktorina", mis on olevas käändes.

elades palgale (elades palgast) tegemist on interferentsiveaga, kus vene keeles vastab väljendile "elades palgast" живя на зарплату, mida venelased õlgivad " elan palgale" või "palga peale".

oleksid tööga huvitatud (tööst) See on samuti interferentsiviga.

Nimisõna rektsioon:  käimine kooli (kooliskäimine)  Võimalik põhjus: ilmselt on see interferentsiviga: vrd «хождение в школу" (vastab küsimusele "куда?
"- "kuhu?
")  Verbivormide moodustusvead:  ei taha ennast seoda (siduda)    Võimalik põhjus: õpilane võis teada selle verbi esimese isiku pöördevormi ning selle alusel moodustada da-infinitiivi : seon ennast-seoda ennast  ühel vedab (ühel veab).

Võimalik põhjus: ei teadnud, et selle sõna tüvi muutub ning moodustas "vedab" ma­-infinitiivist.

Verbivormide valiku vead:  inimesed ei taha tegema (inimesed ei taha teha)   võib kindel olema  Võimalik põhjus: vene keeles on ainult üks infinitiivivorm  Leksikaalsed vead  Paronüümivead:  kaovad igasugust väärtust (kaotavad igasuguse väärtuse)  enamus inimesi (enamik inimesi)  enamus tööandjaid (enamik tööandjaid)   tegelema (tegutsema)  ei tunnusta (ei tunnista)  Võimalik põhjus: sõnade kõlaline sarnasus  Tõlkelaenud inglise keelest:  Bisnesmenina (ärimehena)  Võimalik põhjus: Irina on vist palju kuulnud inglise keelest eesti keelde tulnud sõnu, ning arvas, et sõna "bisnesmen" on eesti keeles olemas.

Sõnavaliku vead:  kõrgega maksuga ametikoht (kõrge palgaga ametikoht)      Otsetõlge  mitte üks inimene ( ükski inimene)   See on interferentsiviga  Süntaksivead   Sõnajärg lauses:  Kõrgega haridusega inimesed ei taha tegema tööd.( kõrgharidusega inimesed ei taha tööd teha )  Mõnes mõttes see on õige ( Mõnes mõttes on see õige )  Kui aga käimine kooli on ebameeldiv ( kui aga kooliskäimine on ebameeldiv )  Ei tohi noorele keelata, kui ta tahab bisnesmenina saada, või pangadirektorina ( ei tohi noorele keelata, kui ta tahab saada ärimeheks või pangadirektoriks )  Need on interferentsivead.