Tallinna Pedagoogikaülikool Veaanalüüs "Rebane ja Jänes"Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: E. Perekonnanimi Tallinn 2001Harjutamine teeb meistriks!
Kirjutamine - see on vist iga keele kõige raskem osa.
Kõik inimesed, kes on kunagi kirjutamisega tegelenud, võivad öelda, et isegi lihtsa kirja koostamiseks on vaja õiget meeleolu!
Mõnikord on liikumapanevaks jõuks vajadus või sundus.

Kas tuleb tuttav ette istumine laua taga, ees puhas paberileht ja pea kohal kummitamas kohustus kirjutada?
Teema on teada, aga peas liikuvad hoopis teised mõtted.
Aeg läheb ning pikapeale hiilib lähemale paanika.
Veel hullem aga kui sõnavarast ei piisa eneseväljendamiseks või iga uue sõna kirjapanek tekitab raskusi!

Õppijad kurdavad alati, et kirjutamine nõuab aega ja pingutust, kirjutatuga aga sageli ei jääda rahule.
Õpetaja annab tagasi punasekirju töö viletsa või keskpärase hindega, mis annab õppijale aimu tema võimetusest.
Nii et huvituta lõpuks enam sellest, kuidas kirjutada, mis omakorda eriti ei rõõmusta pedagooge.
Lisaks on veel ka paliu teisi raskusi: häid eakohaseid teemasid on raske leida, õpilased nurisevad ülesannet saades, tööde parandamine võtab palju aega ja nendega rahulolematuses peegeldub ka õpetajate endi möödalaskmistes.
Samas aga kirjutada on vaja ja tuleb kasvõi seetõttu, et see on tähtis testide (riigieksamite) osa ja mida varem seda hakatakse õpetama ning harjutama, seda varem hakkab ka õppija ladusamalt kirjutama.

Töötades koolis eesti keele õpetajana olen tähele pannud, et kõige rohkem eksitakse ma- / da-infinitiivi (verbi põhivormide) kasutuses (nii näiteks võib tihti näha selliseid vorme nagu "lugevad ", "olevad ", " meeldib hobutsema " (ratsutada), või "tahan õppima pilisima" (pilliga rnängima), "pean koristada") ning klusiilide (näiteks "võtan vihikud, raamatud, joonlautu ", "istun neljantas pinkis") ja diftongide (näiteks "soja" (sooja), "kusk" (kuusk), "vatan" (vaatan)."tomingas" (toomingas), "tema jurde" (juurde) õigekirjas.
Nõnda proovisin just antud grammatika osa eriti rõhutada, andes tunni ajal nende teemadega seotud lisaülesandeid ja harjutades suulises kõnes teatud šabloonlauseid või -mudeleid (nt.hakkama-¬/tulema- + verb õige infinitiiviga lõpus).
Samas aga tuleb mainida, et kui õppijal tuleb lahendada konkreetseid ülesandeid ühe/kahe reegli peal, eksib ta märksa vähem võrreldes esseede/kirjandite kirjutamisega.
Elus aga tuleb palju rohkem selliseid situatsioone ette, kus pead just spontaanse teksti produtseerima, mitte aga tüüpväljenditega piirduma.
Siinkohal aga tuleb mainida, et töötades teises vahetuses (ehk kella 14-st 20-ni) pole ma ise tunni ajal kirjandite koostamise pooldaja, jättes neid rohkem kodutööks ning proovin kasutada ülesandeid, mis võtavad vähem aega ning on ka natuke põnevamad.
Selleks on ka oma põhjus.
Isikliku kogemuse põhjal tean, et isegi kui oled esimese poolpäeva looderdanud (mis kaugelt ei pruugi nii olla), tuled kooli pisut väsinuna ning siis ei jaksa pea kella 18-ks või 19-ks paiku absoluutselt kaasa mõelda!Nõnda üheks mu õpilaste "lemmikuks" on vigased jutud, kus lähtudest oma kogemusest (varem õpitud materjalist) peavad nad parandama õigekirja- ja/või grammatikavigu.
Tavaliselt korraldame me seda võistluse vormis, kusjuures kõige tublim ja kiirem õpilane pälvib kirjatarga tiitli (ja ka hea hinde päevikusse).Töö käigus luban kasutada eesti-vene õppesõnastike, kuna arvan, et nii võib harjuda töötame õppematerjaliga (mida teatud õpilased isegi gümnaasiumis ei oska teha) ning tänu visuaalsele mälule jätta kiiremini meelde õiget kirjapilti ja ka tihti kohatava sõna tähenduse.
Aeg-ajalt palun ka lisaks saadud teksti kirjalikult või suuliselt emakeelde tõlkida, kuna olen kohtunud sellega, et põhikoolis paljud ei ole suutelised eri tähendusega võõrkeelseid sõnu omavahel siduma, tõlkides neid sõna-sõnaliselt ja saades isegi enda jaoks arusaamatu kalambuuri (nagu naiteks "seisis kõrval " - стоял на ушах).
Töid kontrollides parandan vaid neid vigu, mis puudutavad selle grammatika osa, millega õpilased polnud veel varem kokku puutunud.
Üldiselt märgistan neid allakriipsutamisega või sümbolitega, pannes ikkagi hinde välja.
Soovi (hea vigade paranduse) korral võivad nad saadud tulernust ka parandada.
Kokkuvõteks arutleme kõik vead üle, vajaduse korral tehes veel mõningaid harjutusi analoogiliste vigade vältimiseks tulevikus.

Viimane antud tüüpi minikontrolltöö kandis nimetust "Rebane ja Jänes" (vt.lisa 1).
Korraldasin selle esimese veerandi lõpus kahes viiendas (5 "B" ja "C") ning kahes seitsmendas (7 "B", 7 "C") klassis, kelle õpilased ei kuulu parimate hulka, kes moodustavad "A"-eliitklassi, kuid ei ole ka kõige nõrgemad, kes on kogunenud "D'sse".
Eesti keelt on nad õppinud teisest klassist alates 4 voi 5 korda nädalas.
Kunstist (tantsimisest) suure huvitatuse tõttu pole aga see kahjuks nende lemmikaine, kuid üldiselt on nad rõõmsameelsed ning väga aktiivsed lapsed, kellega on meeldiv tööd teha.

Nüüd aga lähemalt ülesandest endast.
Iga õpilane sai tunni alguses endale paljunduse ning 3 ülesannet (mis olid kirjutatud klassitahvlile).
Lahenduseks oli aega ca 25 minutit.
Ülesanded kõlasid järgmiselt: 1) kasutades laual olev sõnastikku paranda tekstis olevad vead; 2) kirjuta õige (vigadeta) tekst oma vihikusse ümber; 3) tõlgi tekst vene keelde.

Vead, mis jäid õpilaste töödes märkamata ja ka parandamata, on esitatud lähtudes esinemise sageduse järjekorrast tabelis nr.
1Tabei nr 1. Öpilaste parandamata vead5.
klassi õpilaste vead 7.
klassi õpilaste vead 1.
Vead eestikeelses tekstis:   hüpada -18 vigahüpada -12 vigatee ald -15 vigapole -10 vigakülla -10 vigaküll -10 vigarebaseld -9 vigarebaseld -5 vigakuled -9 -vigate alt -5 vigaüle te -7 vigaei sa -3 vigaei sa -5 vigaselle pärast -3 vigamull -5 vigasilmat -3 vigavatad -4 vigavaadan -2 vigaselepärast -4 vigamis pärast -2 vigajäänes -3 vigaläpi -2 vigaaladi -3 vigaaladi -1 vigamuiduki -3 viga  iimestab -2 viga  " omapärased asendused:   ika = iga - 3 parandust ika = iga - 4 parandust külla pole = maale 3 parandust läksid = käisid - 3 parandust 2.
Tõlkevead:   küla poole - в гости5 vigakui on vastutulijaid - как встpечный 2 vigamööda teed - через дорогу2 vigamööda teed - мимо дороги 2 vigaläksid - ходили xc1 viga    tee alt ei saa läbi hüpata- вниз нельзя прыгать1viga  üle tee - по дороге 1 viga Küsitletud oli 20 õpilast, kusjuures igas töös esines keskmiselt 9 vigaKüsitletud oli 18 õpilast.
Ühes töös leidus 4 kuni 5 viga.
 + Kokku oli küsitletud 38 põhikooli õpilast.
Vigu analüüsides ja rühmitades võib märgata, et kõige rohkem tekitab muret:1) ma-/da- infinitiivi (näiteks sõna "hüppama", "minema" ) 2) kahekordsete häälikute (näiteks sõnades "vaatad", "kuuled, "tee") ning 3) klusiilide (-k, -p, -t, -g, -b, -d) õigekiri (näiteks problemaatilised sõnad on "rebaselt ", "muidugi ", "alati ", "silmad ", läbi").

4) tõlkides - sarnase kõlaga (homonüümide näiteks "saba" ja "saapa" voi "te" - "tee", "küla " - "külla ", "sa" ehk sina ning "ei saa") või mitmetähenduslike sõnade (polüüseemide) eristamine (näiteks võrrelge sõna "mööda" tähendusi: lähen mööda teed; ta pani mööda; ta läks meist mööda).
Eksimuste põhjusi ei ole ka raske ära seletada.
1)Eesti keeles esineb 2 infinitiivi (ma- ja da-tegevusni) ja neil on mitu käändevormi.Vene keeles on aga vaid üks infinitiiv (неопределенная форма) ning tal ei ole käändevormi.
Võrrelge näiteks: tahan lugeda - хочу читать pean lugema - должен читать Nõnda, tegeles uue sõnavara omandamisega, tuleb anda 3 verbi põhivormi, nõudes ka nende meeldejätmist.

2) Kuna vene keeles on diftonge suhteliselt vähe, tuleb juba esimesest keeletundidest alates panna õigele hääldusele rõhku.
See aitab edaspidi oma kõrva järgi sõnu õigesti kirjutada.

3) Klusiilide puhul tekitab raskusi aga see, et need häälikud (-k, -p, -t), mis on vene keeles nõrgad, on eesti keeles tugevad.
Samas tuleb mainida, et mida tuttavam on sõna, seda vähem selles ka eksitakse (Nii näiteks sõna "silmad" on paljudele tuttav juba esimestest keeletundidest alates, seepärast eksitakse sellega ka vähe.
"Hüpata" vormiga on aga harva kes viiendas klassis varem kohtunud.
Nõnda on see ka sagedasemate vigade hulgas).

4) Tõlgetest aga nii palju, et mida noorem on õpilane, seda raskem on tal teksti tõlkida.
Tavaliselt otsivad nad täpse tähenduse sõnastikest välja, proovides muutumatuna ehk algvormis paigutada seda lause.
Tulemuseks on sageli väga kohmakad laused.
Siis hakatakse lisama midagi enda poolt, saades omapärase jutustuse variandi.
(vt.Lisa 2) Vanemates klassides on aga juba stiili poolest palju paremad tööd.
Siin pööratakse tähelepanu kontekstile ja ka kahe keelte erinevustele.
Mõningad taipavad näiteks isegi muinasjutu tegelasi kirjutada suure algustähega.
Nii et tööd on palju tõsisemad ja naljakaid variante praktiliselt ei ole.
Niisiis, mida vanemad lapsed, seda suurem on nende keelepädevus ja väiksem vigade arv.
Mõningaid vigu on aga väga raske klassifitseerida nagu ka öelda, kas õpilane väldib teatud sõnade kirjutamist spetsiaalselt, kartes eksida, või asendab neid kuna oskab väga hästi keelt.
Nii see on näiteks variandis väljendi "läksid küla poole " "sõitsid/läksid maale" ning minema-verbi käima'ga asendamise juhul.

Üldiselt sõltub aga palju isikust, sellest, mis ained on tal lihtsam omandada, kui usin ta on ja kas on tal võimalused keelekasutamiseks ka väljaspool kooli.
Võib-olla pole see kõige ilusam ja ka viisakam väljend, kuid olen paljudega oma tuttavate pedagoogidega nõus, kellele meeldib lisada: "Tublimatel on alati head tööd ja leidub ikkagi paar "andekat tegijat" klassis, kes vaatamata seletamise näitlikusele leiavad kohti, kus vigu teha!
"Lisa 1. Tekst "Rebane ja Jänes"Repane ja jäänes laksid möda teed külla pole.

Jänes küsip rebaseld: "Mispärast saa aladi takasi vatad, kui mõnnda krabinad kuled?
" Rebane vasstas: "Vaadan tagasi selepärast, et mul silmat ei ole sappa otsas.
Aga nüüt ütle mule, miks sa ika üle te hüpad, kui on vastutulijaid.
" "Ah ule tee üppan, " iimestab jänes, "muiduki sellepärast, et te ald ei sa läpi hüpada.
" Ainetel.
J. PalmLisa 2. Ühe viienda klassi õpilase tõlge«Лиса и заяц» Лиса и заяц шли мимо дороги в сторону гостей.
Заяц спросил у лисы: «Почему ты всегда в зад смотришь и слышишь какой-то шелест?
» Лиса отвечает: «Смотрю в зад, так как я думаю, что хвост потеряла!
А теперь отвечайте, почему вы прыгаете?
» «Ох, по дороге я прыгаю!
» - думает заяц.
«Прыгаю, что бы было быстрее» - сказал он.
Kasutatud kirjandus:Hausenberg.
A. - R. 2001.
Kontrastiivlingvistika loengud.
- Tallinn.
TPÜ Kärtner.
P. 2000.
Kirjutamisoskuse arendamine.
- Tallinn, lk.
7-11, 30-32  Maisla.
D. 2000.
Vigade parandamine.
- Tallinn, lk.
7-10, 25-30