1.
Millised kultuurilis-poliitilised tegurid tegid võimalikuks Eesti taasiseseisvumise 1990. aastatel?

2. Nimetage väliseesti kirjanikke ja nende teoseid.

3. Mida kujutas endast "40 kiri"?

1. 1987. a. tekib idee, et Eesti võib üle minna isemajandamise süsteemile.
1988 a. Tartu linnavalitsus lubab kasutada sini-must-valget lippu.
1988. a. - oli EKP pleenum, kus avaldatakse Rahva Rinnet toetamist.
Partei toetab Rahva Rinnet ja ei toeta Interrinde tegevust Eestis.
Interrinne tahtsid et Baltikumis oleks nõukogude süsteem edasi valitsema.
Septembris 1988. a. - toimub Tallinna lauluväljaluk üritus "Eestimaa laul", kus lauldakse isamaalaule.
16. nov.
1988. a. - võetakse Eestis vastu suveräänsuse deklaratsioon e. iseseisvusdeklaratsioon.
1989. a. - riputatakse tornile Pikk Hermann esimest korda sini-must-valge lipp.
1989. a. astub NL-st Ungari riik, esimesena saab iseseisvust.
Kui hakatakse räägima Eesti Vabariigi iseseisvumisest, siis tekib piiriprobleem, hakatakse vaidlema kus peab olema piir EV ja Venemaa vahel.
1990. a. 24. dets - valitakse Eesti Kongress (eesti kodanikud kuuluvad siia).
Märtsis 1990. a. Eestis kuulutatakse välja nn.
Ülemineku periood.
8. mail võetakse uuesti kasutusele EV nimetust.
Uut valitsust hakkab juhima Edgar Savisaar, kes viib läbi majandusreforme.
EV saab oma iseseisva eelarve (oma kulud oma tulud) Viiakse läbi omandireform (hakasid varasid tagastama nendele kellelt NL ajal oli vara ebaõiglaselt ära võetud) 1991. a. 6. sept.tunnustatakse EV iseseisvust Venemaa poolest (Venemaa tunnistab ka Läti ja Leedu riikide iseseisvumist) Enne seda Venemaal saab uueks presidendiks B. Jeltsin.
1992. a. juunis tuleb Eestis kasutusele eesti kroon (enne olid rublad) 28. juunil.
võetakse vastu EV põhiseaduse.
20.
sept.
1992. a. EV esimeseks presidendiks valitakse Lennart Meri ja valitakse Riigikogu.
mais.
1993. a. Eesti saab Euroopa nõukogu täisliige.
1994. a. - olid võõrväed Eestist lahkunud ja sünnib Eesti ja teiste riikide vahel kaubandusleping.

2. Palju tähtsad teosed olid kirjutatud eesti kirjanukutena, kes oli sundinud elada emigratsioonis.
Need olid.
- K. Ristikivi (Hingede öö), B. Kangro, kes kirjutas Tartu elust, veel tuntud naiskirjanik Maria Under jt.nagu A. Alliksaar, U. Masing, Jacobson, A. Hint, J. Smuul, Vaarandi (luuletaja) U. Masingu teoste avaldamine on olnud pidevaks probleemiks 1990ndani aastani, sahtlikirjandus jätkasid ka kodumaale jäänud "Arbujad" Luuletaja Raimond Kolk  3. "40 Kiri" kirjutasid eesti intelligentsus (teadlased, kirjanikud jt.) Venemaale, et venestuspoliitika ei tohi toimuda.
Eestis ei pea kirjutama ainult e. keeles ja rääkima, aga on vaja ka eesti keeles.
Et nad saaksid õppida ka eesti keeles.