1.
Rahva kultuuritarbimist iseloomustavad üldised tunnused 1970.-1980ndate II poolel.

2. Sõnal rahvus on eesti keeles teistsugune tähendus, kui sellel sõnal (nation) teistes euroopa keeltes, kus see on valdavalt seotud riikluse ja kodakondsusega.
Missugune?

3. Viiekroonisel rahatähel on kujutatud Paul Kerest (1916-1975).
Tema roll Eesti kultuuriloos.

1. Peale Hruštšovi sulaperioodi võttis riik jälle käte elu valdkonnad, sealhulgas ka kultuuri ja hariduse rangema kontrolli alla.
Suurenes tsensuur.
Seega rahvani kogu see teave, mida kultuuritegelased edastada soovisid, ei jõudnud kohale.
Koolidest vallandati õpetajaid, ülikoolid korraldati ümber, kadusid üliõpilasseltsid.
Rahvuskultuur oli vähemkättesaadav kui nõukogude kultuur.

Nendel aegadel sagenesid ka välisturistide reisid Baltimaadesse.
See oli üks osa, kust rahvas sai tunda ka lääne kultuuri.
Kultuuri edasikandjaks kirjanduse ja teatri kõrvale kujunes ka televisioon ja raadio.

Rahvusliku kultuuri edasikandjateks olid ka väliseestlased.
Sellel ajal said tunnustuse sellised kirjanikud nagu: P. -E.
Rummo, J. Kaplinski, Jaan Kross, Unt, kunstnik J. Arrak.

2. Teistes euroopa keeltes on sõna "rahvus" kujunenud välja nende elu ja mõttelaadi järgi.
Neis keeltes on sõna "rahvus" seotud riikluse ja kodakonsusega seepärast, et neil oli oma iseseisev riik juba palju aega tagasi.
Eesti keeles on ajaloo sündmuste tõttu sõna "rahvus" seotud pigem kultuuri ja keelega, kuna Eesti alad on olnud läbi aegade võõrvõimu all.
Minu arvates tähendab "rahvus" eesti keeles midagi sellist, mis paneb Eesti inimesi võitlema oma iseseisvuse ja eksistensi nimel.

3. Paul Keres oli omal ajal maletamise maailmameister.
Ta tõestas, et mitte ainult vene rahvusest inimesed võivad tulla maailmameistriteks.

Viiekroonisel rahatähel on kujutatud ka tema sünnikoht-linn Narva, kus on tema auks nimetatud tänav.
Tänapäeval korraldatakse ka Paul Kerese mälestuseks ka temanimelised maleturniirid, tegutseb ka temanimeline maleklubi.