1.
1970.-1980.
a-te II poole kirjanduselu üldiseloomustus.

2. Nn "öölaulupidude" ja "laulva revolutsiooni" osa Eesti taasiseseisvumisel.

3. L. Meri kirjaniku ja filmiloojana.

1) "Kes me oleme ja kust oleme tulnud" on pea küsimus inimestele.
Kirjanikud tahavad rohkem kirjutada oma minevikust, aga mõned kirjanikud kirjutavad tugevast naisest (Beekmann, Traat) tool ajal oli suur tsensuur ja eesti väljaanded olid rohkem tsensuuri all.
Üsna suur mõju eestlasteks oli ajaloo raamat L. Meri "Hõbe koit", Jaan Krossi romaanid.

Hinnad olid madalad, ja inimesed said osta endale palju raamatuid.

1979 - oli svlane dokument vennestamise kohta ja sallepärast eelduseks oli vene keele valdamine siis tsensuur eesti kirjanduseks oli tugevmini.

J. Kross - "Kolme katku vahel" "Rakvere romaan" Jüri Üdi - luuletaja, tema teksti väga palju viisistati Tekkib dissidentide liikumine ja nad ka andsid välja (mitte seaduslikult) ajakirja ja ajalehti.

2) 23. august 1989 a. Toimub Balti kett (osales umbes 2 milj.
inimest.
Balti kett äratas tähelepanu kogu maailmas.
See oli rahulik iseseisvuspüüde.
Siis pärast seda Aga 11. septembril 1988 a - toimub üritus "Eestimaa laul" Tallinna lauluväljakul.
Lauldi isamaa laule.
Balti kett toimus sest inimesed tahtsid teada tõde.
Paljudele ei meeldinud et N. L. eitab olemast salaprotokolli (nn.Molotovi-Ribentropi pakti).

23.
aug.
1939 - oli sõlminud see protokoll.
Kett oli umbes 600 km Vilnusist Tallinnani.
Inimeste loosungites oli "Vabadus Baltimaadele!
" Aga 24. dets.
1989. a. NL esimest korda tunnistab, et on olemas salaprotokoll ja Baltimaadele see tähendab hea suhtumine teistest riikidest.

3) Lennart Meri kirjutas Eesti ajaloost ja ka some-ugri Rahvuse ajaloost