1.
1970.-1980.
a-te II poole kirjanduselu üldiseloomustus.

2. Nn "öölaulupidude" ja "laulva revolutsiooni" osa Eesti taasiseseisvumisel.

3. L. Meri kirjaniku ja filmiloojana.

1. Venestamispoliitika läbiviimisega seoses hakati palju rohkem kirjutama vene keeles, neid raamatuid tsenseeriti vähem, kui eestikeelseid.

Anti välja hulgaliselt ajakirju ja ajalehti, levis niisugune nähtus nagu isetrükk poolpõrandaalune ja täiesti põrandaalune.
Üks isetrükk - ajakiri HEES (Hullem enam ei saa), sellest ilmus ainult 4 numbrit, autorite hulgas olid Udi, A. Reinla, ajakiri MARM - Tartus ilmuv ajakiri, Ain Kaalep.
Palju eesti autorite loomingus oli keelatud (P.
-E.
Rummo: "Tuhkatriinu mäng" ja Kiigi "Tondiöömaja").
Selle vastu ägedalt protesteeriti.
Eksiilkirjandus - uus nähtus.
Väliseestlased kirjutavad peamiselt Eesti saatusest, et pöörata selle probleemile ühiskonna tähelepanu.

2. 1980ndate lõpus toimunutel "öölaulupidudel" ja "laulva revolutsioonil" (sept.1988) oli suur psühholoogiline tähtsus.
Inimesed kogunesid ja laulsid oma laule oma emakeeles.
See andis neile usku OMA jõusse, et ka väike rahvas saab võidelda suure (arvult) rahvaga, ja saada oma vabadust tagasi.
Selles osales suurelt Rahvarinne, oli kasutusel eesti sümboolika ja riided, mitu tuhat inimest kogunesid Lauluväljakule.
See oli ka protestiks venestamise vastu, kuid palju rohkem see oli vabaduse tagastamise nõudmine kultuuri elujõukuse demonstratsiooniks.

3. Eesti vabariigi esimese (pärast taasiseseisvumist) presidendi looming oli pühendatud nii eesti ajaloole, kui ka teistele uurimustele.
Kõige tuntuim - "Hõbevalge", film Kali meteoriitkraateri tekest.
Ka reisikrjad erinevatest maapaikadest ja soome-ugri folkloori uurimused.