1.
1970.-1980.

a-te II poole kirjanduselu üldiseloomustus.

2. Nn "öölaulupidude" ja "laulva revolutsiooni" osa Eesti taasiseseisvumisel.

3. L. Meri kirjaniku ja filmiloojana.

1) Tol ajal Eesti kunstikultuur püüdis hoida sidet läänepoolse kultuuriareaaliga.

Kirjanduses kujunes üheks lemmiktegelaseks emantsipeeritud naine oma kohati arendatud siseeluga, kellele vastand oli meeserudiit (M.Mutt  "Hiired tuules").
Publitsistikas olid niisugused kirjanikud nagu L. Meri ja tema "Hõbevalge"; J. Kross ja tema ajaloolisi romaane, eriti "Kolme katku vahel", samuti M. Traadi rahvuse olemust avavaid romaane.
Kiiresti kasvasid koduraamatukogud, sest ramaatu hind oli madal.
Inimestel oli stabiilne huvi professionaalloomingu vastu.

2) 1980-ndate a-te lõpul Balti riikides hakkasid tekkima mõtteid iseseisvumisest.
Öölaulupeod olid organiseeritud just tol ajal, et inimesed võiksid tulla lauluväljakule, et olla moraalselt oma valitsusega.
Laulmine oli nagu sümbol.
23.
08.
1989 Balti riikides toimus aktsioon, mis oli nimetatud "Balti kelt".
See kelt oli pea katkematu ja selles osales umbes 2 mln.
inimest, kes laulsid.
Inimesed sooviksid, et NL armee oli välja viidud nendest territooriumitest ja Balti riigid sooviksid saada taasiseseisvumist.
3. L. Meri kirjutas palju ajaloolisi romaane, Eesti ajaloost  1980-ndate aastate lõpul tema looming oli väga populaarne.
Samuti kirjutas ta stsenaariumid filmide jaoks.