1.
1960. aastate nn.
sulaperioodi Eesti kultuuri üldiseloomustus.

2. Ei aima kauge Korea ega Hiina sest paelast me Balti pealinnade vahel, aga nii Toompealt kui Gediminasest Moskvale sisendab hirmu see ahel!

Millisest sündmusest kõneldakse P. Aimla luuletuses?
Millal see toimus ja mida see Balti riikide jaoks tähendas?
Balti kett, mis toimus 1989. aastas augustis.
Balti kett äratas tähelepanu kogu maailmas.
See oli rahulik iseseisvuspüüde.
Osales umbes 2 milj.
inimest.

3. Nimetage A. Kruusemendi tuntumaid filme.
"Viimne rliikvia", filmide sari "Sügis", "Kevad", "Suvi".

1. 1960.
ndad aastad on nn kuldsed kuuekümnendad.
Kuni aastani 1964.
võimul oli Hruštšov ja aastatel 1964-1982 Leonid Brežnev.
1960 ndatel toimusid üliõpilaste rahutused ja mitte ainult Eestis.
Brežnevi võimule tulekuga hakati kontrollima inimeste elu, tegutseb KGB .
1960.
ndaid aastaid iseloomustab nn.
inimnäoline sotsialism.
Ainulttal intelligents saab aru, et inimnäoline sotsialism on võimatu.
1968. a. oli murdeaasta.
Dissidentid e teisiti mõtlejad saadavad Läände kirja, mis oli Nõukogude Liidu süsteemi vastane.
1960.
ndate alguses eestlaste osakaal Eestis on 75%.
1960.
ndatel hakkab toimuma linnastumine.
Seoses linnastumisega maakultuur hääbus.
1960.
ndatel moodustati kolhoose.
Eesti majandust juhtis Moskva, kõike, mis koha peal tehti, tuli kinnitada Moskvas.
Kohalike huvide ja vajadustega ei arvestatud.

Inimesed üldiselt elasid hästi.
baltimaad olid kõige edukamateks regioonideks NL-s.
eesti elanikud käisid kinnos ja teatris rohkem kui teised NL-u elanikud.
1960-ndate alguses tekkis kohalik multifilm, ilmuvad erinevad telesaated lastele, peresaated, muusikasaated (nt."Horoskoop").
1965. aastast Eestis tekib uus suund majanduses - teenindus, mis on seotud lääne turistide vooluga.
Eestlastel tekib võimalus kirjavahetamiseks välismaadega.

1960.
ndatel olid populaarsed erinevad seltsid (nt.kollektsionääride selts).
Eesti majandus on suunatud rasketööstuse arendamisele ja seosed Nõukogude Liidu tehastega algas keskkonna saastumine.
1968. aastal ilmus üks raamat, mis juhtub, kui inimene jatkab looduse saastumist.
1960.
ndate lõpus inimesed hakkavad saama individuaalelamud, palju sisserännanuid, kes saavad tööd ja elupaika.
Toimub hoonete elektrifitseerimine, maal see toimub aeglasemalt.
Inimesed kolivad linna ja tekivad ääremaa probleemid.
Paljud koolid suletakse maal.
Ühes suures piirkonnas on maksimaalselt üks tööstuslik ettevõtte, kus inimesed töötavad ja sõltuvad sellest.

Eestis on väga hea loomakasvatus.
Kõige tehnilisem oli linnukasvatus, teisel kohal oli piimakarjakasvatus ja kolmandal kohal seakasvatus (30% - toidukasvatus ja 70% - loomakasvatus).
Jakobson ütles, et Eestis kõige paremini kasvatatakse loomi.

1960.
ndatel tuleb kasutusele arvutitehnika, mis oli progressiks sel ajal.

Kirjanduselus oli palju keelatuid kirjanikke.
Vene keelne kirjandus oli vähem tsenseeritud.
Eestlaste seas oli väga hea vene keele oskus.

Kui võrrelda sel ajal linna inimeste ja põllumeeste palk, siis viimaste palk oli suurem.
Vaatamata Nõukogude Liidu utopistliku poliitikale inimesed elasid nendel aastatel üsna hästi, sest kõikidel oli töö, elamiskoht, võimalus kultuuriliseks ajaviiteks.