1.
1960. aastate nn.
sulaperioodi Eesti kultuuri üldiseloomustus.
2. Ei aima kauge Korea ega Hiina sest/      paelast me Balti pealinnade vahel,       aga nii Toompealt kui Gediminasest      Moskvale sisendab hirmu see ahel!

Millisest sündmusest kõneldakse P. Aimla luuletuses?
Millal see toimus ja mida see Balti riikide jaoks tähendas?
3. Nimetage A. Kruusemendi tuntumaid filme.
1 Pärast Stalini surma 1953. a. sai võimule Hruštšov ning tema valitsemisaega nimetatakse teisisõnu sulaperioodiks e. Hruštšovi sulaks.
Tema ajal vähenes tsensuur, julgemalt võisid tegutseda need kultuuriinimesed, kes olid Stalini ajal põlu ja repressioonide alla sattunud.
Range kord hakkas leevenema, inimesed muutusid julgemaks.

60-ndatel hakkas tegutsema uus põlvkond kirjanikke, keda sõjaõudused enam ei puudutanud ega mõjutanud.
Siiski valitses range kord eestikeelsete raamatute üle, kontrolliti, mida võib ja mida mitte avaldada.
Parem oli olukord eksiilis elavate inimeste jaoks, neil oli võimalus avaldada oma raamatuid ilma igasuguse tsensuurita.
Välismaal tegutsesid sellised kirjastused nagu Rootsis: "Orto", "Vaba Eesti"; Saksamaal "Kultuur" jne.
1960-ndatel avaldati Eestis palju filme, kuulsamad neist on "Viimne reliikvia" 1965 ning "Kevade" 1969 Hariduse andmine: kakskeelsuse pealesurumine, ei olnud nii intensiivne kui nt.
Stalini või Brežnevi valitsemisajal.

Väga populaarsed olid koduraamatukogud.
Koguti kõiki teoseid, mis vähegi väärtuslikud.
60-ndatel arenes ka TV, jõudes paljude kodudesse.
Suurenes inimeste teadlikkus ümberringi toimuvast.
Korterijärjekorrad lühenesid.

Ehitati palju halva kvaliteediga (paneel)maju.
2. Jutt on Baltiketist, mis toimus 23.
aug.
1989. a. Läbi kolme Balti riigi viis u. 600 km.
Pikkune inimkett (sõnastus?). rahvas ühines NL ja sotsialismi vastu, toimus uus "ärkamisaeg", kui saadi aru, et NL polegi enam nii kõikvõimas.

Ühtekuuluvustunne ja vabadusejanu tegid eesti rahva nii tugevaks, et tänu sellele sai 16. nov.
19888 a. Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ning 20.
aug.

1991. a. saavutas iseseisvuse.
Kõige selle juures (mis tingis eestlaste vabaduspüüet) mängisid olulist rolli raamatud (keelatud, rahvuslikku kirjandust peideti, kuid ta oli siiski olemas), seltsid (olgugi et põrandaalused, ometi saadi kokku ning innustati üksteist) eksiilis elavad kultuuritegelased ning seal ilmuvad väljaanded ning pm.)    3. "Viimne reliikvia" 1965  "Põrgupõhja uus vanapagan"  "Nukitsamees"