1.
1960. aastate nn.
sulaperioodi Eesti kultuuri üldiseloomustus.

2. Ei aima kauge Korea ega Hiina sest paelast me Balti pealinnade vahel, aga nii Toompealt kui Gediminasest Moskvale sisendab hirmu see ahel!

Millisest sündmusest kõneldakse P. Aimla luuletuses?
Millal see toimus ja mida see Balti riikide jaoks tähendas?
23. august 1988. a. Balti kett  3. Nimetage A. Kruusemendi tuntumaid filme.

1. 60-ndate lõpul tekkisid multikad, nt "Peetrikese unenägu", ka nukufilmid.
60.
keskel hakati tootma teles lastesaateid ja -lavastusi; muusikasaade "Horoskoop" sai tuntuks.
Eriti oluline sündmus, mis sai 60.
aset leidis oli Eesti rahvuslinnu, -lille ja -kivi valimine (suitsupääsuke, rukkilill, paekivi).
Suitsup.
Ja rukkilille värvikombinatsioonid andsid sini-must-valge Eesti lipu värvid.
Tallinna ja Herlsinki vahet hakkas käima reisilaev.
Sellega pandi alus teeninduskultuurile Eestis.
samuti nn pakimajandus - oli võimalik välismaalt pakke saada/ välismaale saata.
Eriti hinnas oli nt kohv.
Samuti venekeelsete kultuuriväljaannete tsensuur vähenes.
Tõlkekirjanduses vene teoste osakaal vähenes.
Muusikamaailma ilmusid uued näod, kes viljelesid kaasaegsemat muusikat nt Veljo Tormis Tol ajal arenes nii teatri- kui filmikunst.
Samas 60.
lõpul levis ühiskonnas taas masendav meeleolu (seotud 68. a. Tšehhi sündmustega), mil arvati, et iseseisvust ei saavutatagi.
Tekkis selline minnalaskmismeeleolu.
Stagnatsioon süvenes.
Ülikoolides võeti värvimütsid e teklid kasutusele.
Samuti valitses "pakisüsteem" raamatute ostmisel, mis tähendas, et kui tahtsid mingit ihaldatavat raamatut, siis et seda saada, pidid ostma selle juurde veel hunniku teisigi, mis olid soovitava raamatu juurde lisatud.
2. P. Aimla luuletus on 23. augustil 1988. a. toimunud Balti ketist, milles osales mitu miljonit inimest ja mis oli ~400 km pikk See lähendas Nõukogude võimu all olevaid rahvaid (eestlasi ja lätlasi) ja selline üritus andis inimestele lootust.
Ja võimud ei suutnud selle ärahoidmiseks midagi teha.
Balti ketti kajastati ka välismaal ja ka välisriigid said aimu Eesti olukorrast NL-s.

See oli väga südamlik üritus: inimesed seisavad kätest kinni ja küünlad põlevad.
Ega ENSV tolleaegne valitsus sai ka aru, et nende rahvaste rahvustunne on väga kõrge ning varem või hiljem saab Eesti vabaks.

Balti ketile olid eelnenud/eelnesid sellised sündmused, mis viisid Eesti riigi iseseisvumiseni.
Kasvõi nt Hirvepargi miiting 89. aastal, mil rahvas nõudis MRP punktide tühistamist Eesti suhtes, mis sisuliselt tähendas, et NV oli Eesti allutanud ebaseaduslikult.
Ja 1991. aastal saigi Eesti iseseisvaks.

3. A. Kruusemendi tuntumad filmid: "Nukitsamees" "Kevade" ´69 "Sügis" "Suvi" vist oli ka nukufilm "Operaator Kõps"