EESTI KULTUUR NÕUKOGUDE TAGALAS II MS AJAL    Sõja ajal tegutseb Tartu Ülikool.
Väga paljud kirjanikud vaikivad.
Eestlased kasvatasid sel ajal koduloomi -ja linde.
Juhan Smuul raamatus "Lea" kajastub seda raske aega.
J. Smuul kuulub sotsialistide hulka.
Tema teosed mingil määral meenutavad religioosseid teoseid.
Oskar Loorits - oli eesti folklorist, eesti rahvaluule arhiivi esimene direktor.
Gustav Ernesaks - helilooja, derigent.
Tuntud näitlejad E. Kapp, D. Vaanandi, E. Hiir.

1940. aasta riigipööre tõi kaasa olulised muutused eestlaste kultuurielus, pannes selle arenema nõukogulike kultuurimudelite alusel.
1920.-30. aastatel püüti kontakteeruda Lääne-Euroopaga ja Venemaaga.
Eesti Vabariigi päevil oli populaarseks muutunud enda tunnetamine Põhjamaade ühiskultuuri osana, samuti soome-ugri kultuuri kandjana.

Ennekõike mahuvad nendesse aastatesse sõjameeleolud ja -purustused.
Natsistid keelasid teisi kultuuri (juudi, vene, prantsuse).
Toimusid repressioonid teiste rahvaste vastu.
Pärast nõukogude okupatsiooni (1945. aastast) hakkab ilmuma ajakiri "Looming".

Kirjanikutele seoti nn.
nõukogude mudeli - ainuke kirjandusstiil oli sotsialistlik realism.
Kirjandus pidi olema parteine, ideeline, rahvalik.

Peamised kirjandusžanrid olid valdavalt poeem ja draama.
Ainult 2 kirjanikut olid lubatud nõukogude ajal - L. Koidula ja Fr.
R. Kreutzwald.
Nad olid kooliprogrammi sees.
Eesti Ülemaailmne Kirjanduse Selts - siia olid koondunud eksiilkirjanikud.
ESTO - korraldas laulu- ja kultuuripeod (1972. a. - Torontos ja Kanadas)  Tegutseb ainult 5 teatrit  1946. a. - võetakse vastu otsus, et lavamängudes ei tohi mängida Lääne näidendeid   Oswald Tooming - oli ka näitekirjanikutest üks populaarseim.
1950ndatel nõukogude kirjandust iseloomustab satiir, mis oli suunatud Lääne poole.

1940ndatel kirjanduse tiraazid olid väikesed.
Tähtsaks teemaks tollases kirjanduses oli võitlus kodaniku imperialismiga ja kodaniku natsionalismiga.
Nõukogude kirjandusele Eestis oli iseloomulik konfliktuseteooria.
Konflikt võis olla hea ja veel parema vahel.
Kujutamisobjektiks oli nn.
helge tulevik.
Kõige sellele vastandus paha kapitalism.

Oli väga oluline kunstiansamblite moodustamise fakt.
ERKA 250-liikmelisse kollektiivi kuulus laulu- ja tantsuansambel P. Põldroosi juhtimisel, sega- ja meeskoor G. Ernesaksa juhtimisel, sümfoonia- ja džässiorkester, draamakollektiiv.
Tagalas töötas arvukalt kirjanikke (J.Barbarus, J. Semper, M. Raud, A. Hint jt), kunstnikke (Adamson - Eric, R. Sagrits, E. Okas jt.), heliloojaid (E.Kapp, H. Lepnurm) Tagalaperioodi kuulub ka loomeliitude organiseerimine.
Jegorjevski eesti õppekombinaadi tegevus.