Eesti keele kui võõrkeele õppetool Kontrastiivlingvistika veaanalüüs KOOSTATA: EESNIMI PEREKONNANIMI ÕPPEJÕUD: PROFESSOR E. PEREKONNANIMIKohakäänete vead12.
kl õpilase vead: /. ..
/ Kohakäänete valikul on saaeli vea põhiuseks sise- ia väliskohakäänete kasutamise ebaõiasus, eriti gümnaasiumiõpilasel.
Samuti põhiustab vigu verbi rektsiooni erinevus vene keeles nt vene keeles - käima kuhu?
, eesti keeles - käima kus?
Obiekti käände valiku vead 12.
kl /. ..
/ Probleemne on sihilise verbi ühildumisel õige vormi valik esimese kolme käände vahel, saaeli kasutatakse nimetavat, kui täelikult on omastav või osastav.
Seega sihitist puudutavas osas an teadmised kesised /. ..
/. Paliu probleeme tekitab mitmuse osastava moodustamine, mis on mõneti arusaadav.
sest nimetatud vorm on raske ia erinevate variatsioonidega.
Ka tekitab probleeme eituse moodustamine.
Saama/oskama/võima sõnade ebaõige kasutamine on ka venelaste vuhul sagedane, mis võib olla tingntud vene keele mõiust.
Osa vormimoodustusvigu on tingitud astmevaheldusreeglite mittetundmisest.
/. ..
/ Need vead on tingitud astmevahelduse mitte-tundmisest ning kokku-lahku kiriutamise teadmiste vähesusest.
/. ..
/ Vead on kogutud 12.
klassis õppiva eratunde võtva õpilase kirialikest töödest ning samuti laste suvises keelelaagris kiriutatud töödest.
Abituriendi keeletaset iseloomustades ütleksin, et ta saab suhtlemisega hästi hakkama, st sõnavara on piisavalt lai ning ka suhtlemisiulgus on saavutatud, kuid grammatika osas teeb ta siiski veel paliu vigu.
Kuid vestluse käigus, kui annan talle märku vigase keelekasutuse kohta, on ta sageli iuba ise võimeline seda parandama.
Keelelaagris viibinud laste kohta on raske üldistust teha, sest nende vanus ning keeleline tase olid väga erinevad.
Lapsed olid kokku tulnud erinevatest koolidest ia ka eelnev loomulik keelekeskkond oli olnud erinev.
Laager kestis 12 päeva, selle lõpuks saavutasid lapsed suurema suhtlemisiulguse ia nad ise kiriutasid, ka sõnavara laienes.