KONTRASTIIVLINGVISTIKA  Veaanalüüsi kadutöö  E. Perekonnanimi                                                             Antud töö vigade analüüsist on pühendatud õpilaste hälbiva eesti keele kasu­tamisele.
Analüüs on tehtud õpilaste (antud talvesemestri) kirjalikke tööde (kirjandite, harjutuste, kontrolltööde jt.) põhjal.

Tegemist on 9. klassi õpilastega.
Selle klassi eesti keele õpetaja sõnul see on väga nõrk klass (klassis on ainult kaks viit, kolm-neli nelja, ülejaanud ainult kolmed ja isegi kahed).

Nagu opilaste töödest selgus, kõige rohkem raskusi on nendel verbide rektsiooniga, sisekohakäänetega, objekti kasutamisega ning verbivormide movdustamisega.

Võib öelda, et kõige sagedasemate vigade põhjuseks on silmapaistvad erinevused kahe keele vahel.

Märkus:  " Mõnede näidete puhul (juhul kui tegemist oli kogu klassile esitatud kontrolltööga või harjutus(te)ga on sulgudes esitatud ka protsendid, mis näitavad hälbivate vastuste arvu klassis.

Õigekiri  Õpilaste töödes esinenud vormid  Õiged vormid  " pelgulinna " raioonis  Pelgulinna  rajoonis (võib olla on põhjustatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "i" "j" asemel)  " karpis  karbis (võib olla on põhjustatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "p" "b" asemel, kuid võib olla põhjuseks on hoopis AV)  " Lasnamäil  Lasnamäel(võib olla on         põhjus­tatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "ad" "de" asemel)  " vanituba / ... / nurgadiivan, diivaneid (võib olla siin toimus hoopis vene keele maju ( /. ../)   Astmevaheldus  AV on üleüldse eesti keele üla raskemaid teemasid.
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid  " hakkada " karpis " suhtleda "  kolmekorruselines (majas) " tütrast  " kuldast  hakata karbis suhelda kolmekorruselises (majas) tütrest  kullast                              Objektivead  Objekt e. sihitis eesti keeles võib olla esitatud lauses kas Nimetavas, Omastavas või Osastavas käändes.
Eesti keeles jaguneb sihitis täissihitiseks ja osasihitiseks, samuti vene keeleski, kuid nende kasutuspiirid ei lange kokku.

Õpilaste töödes esinenud vormid "        mul on vaja uus mööbel  "      ma ostsin uus kirjutuslaud  "           tahab osta uus maja  "           ma ostsin uus korter  "           meil on kaks vannitoa  "           seal on palju mugavused  "           panime uued tapeet / ... / Kohakäänete vead  Eesti sisekohakäänete peamine funktsioon on väljendada ruumilisi suhteid.

Eesti käänded jagunevad Sisekohakääneteks, kuhu kuuluvad: Illatiiv e. Sisseütlev, Innessiiv e. Seesutlev, Elatiiv e. Seestutlev ja Valiskohakaaneteks, kuhu kuuluvad Alatiiv e. Alaleütlev, Adessiiv e. Alalütlev ja Ablatiiv e. Alaltütlev.
Vene keeles ruumiliste suhete väljendamiseks kasutatakse kas /. ..
/ käänded vastavate eessõnadega.
Nagu õpilaste töödest toodud näidetest on näha, eksitakse kõige rohkem lühikese Illatiivi puhul.
Nii kõige raskemateks osutasid sellised sõnad nagu: uttu, parki, pessa, keelde, kinno, vette, merre.

Nii rohkearvuliste vigade põhjuseks võivad olla erinevused eesti ja vene keele vahel ruumiliste suhete väljendamises.
Nii eesti keeles ei saa piirduda Illatiivi moodustamisel ainult -sse lõpu lisamisega sõna juurde, nii et väga palju vorme tuleb lihtsalt meelde jätta.
Innessiivi ja Elatiivi puhul oli vigu palju vähem (tegelikult nad võiksid kuuluda AV ja ühildumisvigade hulka).
Muud käändevead  Eesti ja vene käänetetähendused ja kasutamisreeglid ei lange peaaegu kunagi kokku, v. a. Tenninatiivi ja Abessiivi puhul  /. ..
/. /. ..
/         Pronoomenivead  Pronoomenivigu peaaegu ei esinenud üldse, kõige sagedasemad esinevatest oli enesekohase asesõna "sinu" "oma" asemel.
Võib olla see oli tingitud vene keele mõ­just.

Eesti keeles on olemas ainult üks enesekohane asesõna- s. o. "oma", vene keeles neid on mitu:  /. ..
/. "      "Ütle oma isikukood" asemel kirjutati "ütle sinu isikukood", kuigi ülesandeks oli tõlkida vene keelest eesti keelde: /. ..
/. Arvsõna käänamine /. ..
/ Ühildumisvead  Arvan, et nende veade põhjus oli õpilaste hajameelsus.
/. ..
/ Verbivormide moodustusvead  Esinesid umbisikulise tegumoe ja-da-infinitiivi kasutamisel.
Verbivormide valiku vead  Kuna eesti keeles on 2 infinitiivivormi ja vene keeles ainult üks, kutsub see esile väga palju probleeme eesti keelt mitte emakeelena rääkivatel inimestel nii tõlkimise puhul (eriti vene keelest eesti keelde) kui ka suhtlemisel.

Õpilaste töödes esinevad vead on tingitud minu arvates sellest, et nad pole vajalikus ulatuses omandanud vastava infinitiivi kasutamisreegleid.
Kuid mitte alati: esineb suhteliselt palju juhtumeid, mil infinitiivi valik on tehtud õieti, viga seisneb vaid vormimoodustuses, nt.
: ise ma neid valja mõteldu ei suuda, tuleb lilled kaasa võtada, tahan täna õnnidelda jt.
/. ..
/                                      Sõnatasandi vead  Siia kuuluvad tõlkelaenud.
/. ..
/ Rektsioon  Rektsioon on üks raskemaid ja olulisemaid teemasid eesti keeles.
Rektsioon on selline olukord, mil verb määrab temaga seotud sõnade vormi.
Paljude sõnade juu­res peab rektsioon lihtsalt meelde jätma.
/. ..
/  Süntaks  Kõige rohkem vigu (ca 70%) (unustati koma): /. ..
/