Antud töös mina analüüsin /. ..... / Vene gümnaasiumi 9. , 10.
ja 11.
kl.
õpilaste kirjalikke töid.
Materjal oli kogutud praktika ajal.
Vaatamata vanusele, kolme klassi õpilaste keeletase oli väga kõrge.
Kui 9. klassis tekibki raskusi enda väljendamisega eesti keeles, siis 11.
klassis seda juba ei juhtu.
Paljud õpilased käivad keelekursustel, mõnedel on eraõpetaja ning paljud suhtlevad eesti keelt kõnelevate sõpradega.
Arvan, et väga palju sõltub ka keeleõpetajast, kelleks nendes klassides oli riigikeeleõpetaja Eesnimi Perekonnanimi.
Headmuljet teeb mitte vaid eesti keele grammatilise korrektsus, vaid õpilaste lai silmaring (üldine eruditsioon).

9. klass - kontrolltöö (teema "Sport"), 10.
klass - ümberjutustus "Jaan Koorti lemmikloomad",  11.
klass - ametlike kirjade vormistamine - taotlus.
Mõnede õpilaste tööd on lisatud lõpus.
1) Hääldus- ja õigekiriKuna 10.
klass kirjutas ümberjutustuse, mis oli lindistatud (kaseti peale), siis neid vigu oli suhteliselt vähe." mittu (mitu) - sõna on II-välteline ning õpilastele tundub, et seda hääldatakse pikalt (nagu oleks see sõna kahe T-ga) - " skulptoor (skulptor) - see, kes loob kirjutame ühe O-ga (rõhk esimesel silbil).

" skulptur (skulptuur) - see, mida luuakse (rõhk on teisel silbil).

" gravur (graviaur) - `skulpturiga' analoogiline viga (rõhk on teisel silbil).

" soobin (sobin) - see viga on väga levinud vene õpilaste kestel (seda viga oli parandatud 6 korda).
Seda võiks seletada nii, et vene keeles esimene rõhuline silp on natukene pikem kui teised silbid ja õpilased püüavad hääldada eetikeelse sõna venepäraselt.

" kaa (ka=samuti) - paljud päriseestlased hääldavad seda sõna pikalt, nii, et tekib mulje,et sõna kirjutatavat kahe K-ga (võib olla sellepärast, et tegemist on pika ja lahtise silbiga).

" problemid (probleemid) - kohe näha vene- ja/või inglise keelset mõju (/ ... /).2) Astmevaheldus9.
-ndas klassis käsitlesime teemat "Sport".
Oli 2 "populaarset" viga:" jalgrattas (jalgratas) - klassis oli 16 õpilast ja õigesti (ühe T-ga) kirjutasid vaid seitse.
Appi tuli malelaud, kus analoogiliselt vahelduvad mustad-valged ruudukesed.
nim.
jalgratas (J)-II väldeom.jalgratta (M)-III väldeos.
jalgratast (-7)-II väldek-ütl.jalgrattaga (m)-III väldelippul (lipul) - 5 opilast kirjutasid selle sõna kahe P-ga.
nim.
lipp (m)-III väldeom.lipu (I-1)-II väldeos.
lippu (M)-III väldealal.lipul (Fi)-II välde10.
klassis oli tehtud vaid üks viga, aga jällegi see esines üsna tihti: rottile (rotile)nim.rott (m)-III väldeom.
roti ( )-II väldeos.rotti (m)-III väldealale.
rotile (")-II välde3) Objektivead`Ta armastas loomad' (ta armastas loomi) - tegusõna `armastama' on partitiivverb, mis nõuab alati osastava kn.
k kasutamist.
`Vares sõi lihatükki ära' (sõi lihatüki ära) - Kohe näha, et laps ei mõista lõpetatud ja lõpetamatu tegevust.Kui tegevus on lõpetatud või lõpule viidav (resultatiivne), siis tarvitatakse täissihitist (omastavas või nimetavas käändes).Osasihitist (osastavas käändes) kasutatakse siis, kui tegevus ei ole lõpetatud, vaid parajasti toimuv.
Käesoleval juhul lõpetatud tegevusele viitab sõna `ära'.
`siis tahtis ta roti kodustada' (siis tahtis ta rotti kodustada) - tegevus ei ole lõpetatud (tema vaid tahtis kodustada), järelikult oleks parem tarvitada osasihitist - osast.). 4) Kohakäänete veadKohakäänded on käänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel.
Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja: " sisekohakäänded (väljendavad kinnise ruumiga seotud kohasuhteid) " väliskohakäänded (väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid`ta jättis roti kodus (mõnedel on `kodusse") (ta jättis roti koju) - lause on otseselt tõlgitud vene keelest eesti keelde.
Esimene viga: tegusõna `jätma' on rektsioonitegusõna ning nõuab küsimust "kuhu?
".
Teine viga: sõna "kodusse" on grammatiliselt õige.
Laps võtab sõna om.
k. + sisseütleva käändelõpp):n.
kodu im.
kodu + sse  os.
koduKuid päriseestlane nii kunagi ei ütle ning kasutaks lühikest sisseütl.
vormi: nt.
koju jõkke, majja jne.
`see piisab temale ainult lõunasöögiks' (sellest piisab... ) - jällegi tegemist verbiga, mis nõuab enda järgi seestütleva käände lõppu (antud juhul: millest midagi tuleb/saab või jätkub).`hakkas kitsetalli skulptuuri tegema' (hakkas kitsetalli järgi skulptuuri tegema) - kohe näha venekeelset mõju (/ ... /) - skulptuuri tegema kelle/mille järgi.5) Muud käändeveadVäga raskeks peavad õpilased isegi mitmuse osastava käändelõppu.
Ning mitte asjata!
Just selle käändevormi moodustamisel tekkis neil palju raskusi:`ta armastas loomad' (loomi)  n. loom III v. om.
looma II v. os.
looma III v. (mitmuse osastavas a muutub I-ks kui esimeses silbis on `eks ämm kodus söö sütt'.`ta töötas kunstnikuks' (ta töötas kunstnikuna) - reeglina väljendatakse saava kn.
abil seisundit, millesse siirdutakse.
Sellepärast peab kasutama oleva käändelõppu, mis väljendaks objekti olekut/seisundit (minevikus ja olevikus).
`tunnen, et oleksin oma kohal' (. .oleksin omal kohal) - omadussõna ja nimisõna ühilduvad käändes ja arvus, v. a. 4 viimast käänet: - rajav (`oma kohani')  - olev ( `oma kohana') - ilmaütlev (`oma kohata')  - kaasaütlev (`oma kohag')`mul ei ole autojuhilube' - grammatilisilt on kõik õige, kuid kohe tekkib küsimus: "Mitu sul neid on?
".
Jalle tegemist venekeelse mõjuga - / ... / (mitmuses), eesti keeles on see aga ainsuses - `juhiluba', järelikult - `mul ei ole juhiluba'.`esimene olümpiamäng toimus... ' (esimesed olümpiamängud toimusid... ) - ei ole arusaadav miks laps otsustas kirjutada ainsuses (vene keeles on see ka mitmuses - / ... / ). Võiks oletada, et tegemist on tähelepanematuse või isegi lohakusega,6) Arvsõna käänamine ja kasutamine`Koort tõi talle kolm varest' (Koort tõi talle kolme varest) - arvsõnad väljendavad asjade hulka ning muutuvad koos nimisõnadega käändes ja arvus.7) Verbivormide valiku veadTuleb märkida, et 10.
klassis paljudele õpilastele pakkus raskust MA- ja DA-inf.
kasutamine.
Kuid hiljem, vigade parandust tehes selgus, et reegleid tunnevad õpilased hästi, aga praktikal ei rakenda.
Võiks jällegi teha järelduse, et tegemist on lohakusega.
`tahtis varastama' (tahtis varastada)`hakkas teha skulptuuri' (hakkas skulptuuri tegema) `läks magada' (läks magama)8) SõnatasandiveadParonüümid e. sarnassõnad (kõlalt sarnased) `Tema juures elas veel öökull, suur ja näljane naljakas = naeruväärne näljane = tahab süüa`Tal elas veel varas Krooku' - vares varas - see, kes varastab vares - lind`Ta kasutas iga juhti' - juhust juht - üksiksunrmus juhus - võimalus alati näljane lind' -Stiilivead:11 klass kirjutas taotluse (otsiti tööd ajalehe kuulutuse järgi).
`Mul on keskharidus, mul ei ole lapsi, mina olen kahekümneaastane, mina valdan keeli... ' - taotlus on üks ametlikest kirjadest ning "mina" asesõna kasutamine igas lauses ei ole lubatav.
Oleks parem : `Olen 20-aastane, keskharidusega neiu.
Valdan keeli.
Olen abielus ... 'Liitsõnad`loomadesõber' (loomad sõber) - mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: nt.
vigade parandus.
Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis nagu nt.
lasteaed, keeltekool.
(T.
Erelt, Eesti ortograafia, 1995, Ik.
42)`Kadrioorus' - Kadri + org = Kadriorus.
Oma vigade analüüs:1) 9. klassis - järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt (T.
Erelt, Eesti ortograafia, 1995, Ik.
68) 2) ümberjustuse - trükiviga, õige oleks `ümberjutustuse'.

3) viga on laienenud - sõna "laienenud" tähendab vene keeles "/ ... /", käesoleval juhul oli mõeldud `levinud' - `/ ... /'.

4) See viga oli parandatud 6 korda - lõpetatud tegevus, Seda viga on parandatud 6 korda - lõpetamata tegevus.
- 5) sõna kirjutavat - jäi vahele umbisikulise tegumoe tunnus -ta- `sõna kirjuta/ta/vat' (umbisikuline tegumood, kaudne kõneviis).

6) esimine - trükiviga, lohakuse pärast - `esimene'.

7) jälegi - trükiviga - `jällegi'.

8) lomi - trükiviga - `loomi'.

9) Omastav, Osastav, Nimetav - käänete nimed kirjutatakse väikese tähega - `omastav, osastav, nimetav'.

10) ei aktsepteeri - vale sõna kasutus -'/ ... /' (`ei mõista).11) Antut d juhul sellele... - ühes lauses oli 2 viga, üks neist oli trükiviga - `antud', teine aga vale sõna kasutus - õige oleks ütelda `käesoleval juhul lõpetatud tegevusele viitab sõna "ära"'.

12) kodust da - trükiviga - `kodustada'.

13) ka_nded - trükiviga - `käänded'.

14) täitsa õige - on olemas 2 varianti: kas õige või vale.
Sõna `täitsa' kasutamine kirjakeeles on argikeele mõju.

15) Niimodi - `/ ... /', õige on `nii' - `/ ... /'.
16)kokke - trükiviga - jõkke.

17) Hakkas kitsetallist skulptuuri tegema - skulptuuri tegema kelle/mille järgi - `hakkas kitsetalli järgi skulptuuri tegema.

18) to musid - trükiviga - toimusid 19) praktikal ei kasuta - on kaks varianti: 1) praktikas ei kasuta, 2) praktika ajal ei kasuta.

20) ei olee - trükiviga - `ei ole'.