Tallinna Pedagoogikaülikool Eesti filoloogia teaduskond Eesti keele õppetool Eesnimi Perekonnanimi Vigade analüüsuurimistöö Juhendaja: dots.
E. Perekonnanimi 2001SisukordSissejuhatus Vigade registreerimine Vigade rühmitamine ja põhjuste seletamine  Kokkuvõte Kasutatud kirjandusSissejuhatusKeeleoskust hinnatakse vastavalt sellele, kui mitmes valdkonnas inimene on võimeline kaasa rääkima kui õigesti ta seda teeb.

Viga on kõrvalekalle kehtivast normist.
Keeleviga võib olla vääratus või eksitus, mis põhjustab arusaamatuse ja valestimõistmist.
Mai Loog ja Krista Kerge (1999) on defineerinud viga kui siastemaatilist eksimist, mis viitab kindla oskuse puudumisele.

Vigu tehakse, kui ei tea reegleid, kuidas toimida õigesti, või kui sellised hoopis puuduvad.
Viga võib olla kerge eksimus ja hõlpsasti kõrvaldatav, kui sellele tähelepanu juhtida.

Õpilasele hinnet pannes võtab õpetaja arvesse tehtud vigade hulka ning enamasti ka nende raskusastet.
Võiks arvata, et kuulata on kergem kui rääkida või et õigekirjavead on lihtsamad kui vormimoodustusvead ning hindamisel tuleb seda arvestada.

Eesti keele õpetaja peab meeles pidama, et emakeeles esinevad vead ei ole olulised sama keele võõrkeelena kõnelemisel.

Käesolev uurimistöö on pühendatud õpilaste vigade analüüsimisele.
Uurimus on tehtud 10.
klassi õpilaste kirjandite, kodutööde ja kontrolltööde alusel.
Nende eesti keele õpetaja arvates, tegemist on peamiselt kesktasemega, mõnedel on isegi algtase.

Nende tööde alusel püüdsingi analüüsida vigu ja nende põhjusi.

Tahaksin tänada oma koolipoolset juhendajat, kes aitas mind uurimismaterjali otsida.
Vigade registreerimineAlgaja õpetaja ei märka kõiki vigu, sest paljud neist on ootamatud, ebaloogilised ja neid tehakse arusaamatutel põhjustel.
Isegi kui ta märkab vigu, ei oska ta neid käsitleda.
Juhtub ju nii, et mida rohkem parandada, seda hullemaks läheb: kirjalik tekst muutub arusaamatuks, kõnelev õppija kaotab järje ja jääb sõnatuks.

Vigu on kerge leida kirjakeelest, mis on õpetajale nähtav või kuuldav.
Arvan, et kirjavigu on suhteliselt mugav parandada, sest kirjalikul tekstil on omadus vead silmatorkavaks teha.
Kui õppija saab suulise vastuse viie, võib sama tekst kirjalikul kujul ainult nelja-kolme välja teenida.
Samas on kirjalikku tööd parandades õpetajal rohkem aega mõelda, kas viga on juhuslik eksitus või tõsine viga, mis põhjustatud sellest, et reegel ei ole selgeks õpitud.
Vigade rühmitamine ja põhjuste seletamineNii õpetajad kui õpilased oskavad öelda, mis on eesti keeles kõige raskem.
Siin on toodud keeletasandid, kus 10.
klassi õpilased teevad vigu.
Sõnavara (õppija kasutab vale sõna, mille tõttu ei ole võimalik lausest aru saada).

Nt.
Kui kõik on juba ära tehtud kindlasti ja mina puhkan kõigidest (lause sõnastus on ebaselge, seetõttu ei ole võimalik lausest aru saada).

Nt.
Mulle üldse ei meeldi vanamuusika ansamblid ja põllumajandussaated (vanamuusika ansamblid on kasutatud valesti, oleks parem-mulle üldse ei meeldi ansamblid, mis mängivad vana muusikatja põllumajandussaated).Morfoloogia (õppija moodustab vigaseid grammatilisi vorme; üks sagedasem põhjus on emakeele mõju).
Liit- ja ühendtegusõnade moodustusvead (kui kontekst ei ole arusaadav, õpilased ei tea mis laadi tegusõnaga on tegemist lauses; kas liit- või ühendverbiga).

Eesti keeles liittegusõnad koosnevad kahest erinevast tüvest, mis moodustavad liitsõna, ja ühendtegusõnad koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast.

Nt.
alakoormama (mitte: ala koormama); siirdistutama (mitte: siird istutama); ristküsitlema (mitte: rist küsitlema).

Nt.
alla andma (mitte: allaandma); maha magama (mitte: mahamagama); ale elama (mitte: üleelama).
Õpilastel on raske vahet teha enesekohaste ja sihiliste verbide vahel, sest enesekohased tegusõnad väljendavad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga, aga sihilised verbid väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist.

Nt.
Täna jätan (mitte: jään) ma töö tegemata.Ma liigutan (mitte: liigun) ennast.

Ma pean söötma (mitte: sööma) loomi.Õpilased ei tee vahet ainsus- ja mitmussõnade vahel, sest eesti keeles on nimisõnu, mis esinevad tavaliselt ainsuse vormis (kurjus, headus, nohu) ja nimisõnu, mis esinevad mitmuse vormis, mis vene keeles on ainsuses (jõulud- рождество; tangud-крупа; lihavõtted - пасха jt).

Nt.
Jõulud olid sel aastal ilma lumeta (mitte: Jõulu oli sel aastal ilma lumeta).
täpne kaal  vanaaegne kell  kallid pärlid  kapsas, kapsad  maasikas, maasikad Aetakse segi omadussõna ja määrsõna, sest eesti keeles omadussõnadel kui sõnaliigil on ühisosad määrsõnade, tegusõnade, arvsõnade ja nimisõnadega.
Nt.
Ma väga hästi (mitte: hea) jooksen.

Meie tundides on alati huvitav (mitte: huvitavalt).

Mul läheb kord halvemini (mitte: halvem), kord paremini (mitte: parem).
Arge sisenege-ohtlik!
(mitte: ohtlikult).
Omadussõnade võrdlusastmete moodustamine on eriti raske.
Õpilased peavad meeles pidama, et keskvõrde tunnuseks on alati m, mis liitub tavaliselt algvorde omastava käände tüvele.

Nt.
suur - suure - suurem (mitte: suurtem); kaunis - kauni - kaunim (mitte: kaunisam) korralik - korraliku - korralikum (mitte: korralikem).

Ligi 70 omadussõna korral, mille algvõrde omastav kääne lõpeb a-ga või u-ga, toimub tunnuse ees vokaaliteisendus a, u muutub e-ks.

Nt.
pikk - pika - pikem (mitte: pikam); paks - paksu - paksem (mitte: paksum); kuri - kurja - kurjem (mitte: kurjam).

I-ülivorre on ebaselge, kui tüvi lõpeb i-ga, toimub ülivorde tunnuse ees vokaaliteisendus i muutub e-ks.

Nt.
kallis - kalli+im - kalleim (mitte: kalliim); truu - truu+im - truim (mitte: truuim).
Arvsõnad käivad väga paljudele õpilastele üle jõu.
Näiteks, kuupäevi ja aastaarve vastamisel ja kirjutamisel, väidetakse, et arvud ei jää pähe emakeeleski, sellepärast on neid nii raske välja öelda võõrkeeles.
Sagedasti aetakse segi kaks ja kaheksa sisaldavad arvsõnad.

Nt.
Ma olen sündinud tuhande üheksasada kaheksakümne kaheksandal aastal (mitte: Ma olen sündinud tuhande üheksasada kahekümne kahendal aastal).

Minu vanemad on sündinud tuhande üheksasada kahekümne teisel aastal (mitte: Minu vanemad on sündinud tuhande üheksasada kahekümne kahendal aastal).
Üksikjuhtudel tekkivad kahtlused, kas tegemist on nimisõna käändevormiga või määrsõnaga.
Õpilased ei tee vahet nimisõna käändevormi ja määrsõna vahel, sest nimisõna seesütleva käändega sarnanevad määrsõnavormid erinevad paradigmaatiliselt käändevormist (sageli ka tüve tugeva astme poolest).

Nt.
Poisil olid kõrvad lukkus (mitte: lukus).

Selles tohutus ja keerulises lukus (mitte: lukkus) oli midagi pahaendelist.
Asesõnade kasutamisel tekkivad ka mõned vead.
Pronoomeni oma põhifunktsioon on omastav ja enesekohases tähenduses esineb ta harva.
Pronoomeni enese - enda asendamine pronoomeniga oma on võimalik peamiselt omastavas käändes või väliskohakäänetes, kui enesekohase tähendusele lisandub omamistähendus.

Nt.
Vanemad said omale (mitte: endale) hea sõbra.Artur laskis omal (mitte: enesel) pea paljaks ajada.
Lõunaeestilist päritolu asesõna too ei ole tuttav.
Õpilased ei oska seda kirjutada, sest asesõna too kasutatakse viitamaks kõnelejast ruumis ja ajas kaugemal paiknevale.

Nt.
Too seal on minu auto (mitte: too siin on minu auto).

Tol aastal oli Maria väga paks (mitte: tol aastal on Maria väga paks).

Sidesõna vahetatakse ära küsisõnaga.

Nt.
Jõudsin koju, kui (mitte: millal) vanemad olid kodus.

Noortesaadetes on huvitavaid asju, kui (mitte: millal) noored räägivad oma probleemidest.
Lühike sisseütlev jääb halvasti meelde.
Õpilastele on kergem öelda.
Nt.
toasse (õige - tuppa); metsasse (õige - metsa); koogisse (õige - kooki); suusse (õige - suhu); pesasse (õige - pessa).
Aetakse segi Omastav ja Osastav kääne, lõpetatud ja lõpetamata tegevus.
Nt.
Kõik kuulsid raadiot (mitte: Kõik kuulsid raadio).

Mart luges raamatut (mitte: Mart luges raamatu; kui on osasihitis).Õpetaja luges raamatu (mitte: Õpetaja luges raamatut; kui lõpetatud tegevus).

Mulle meeldib kuulata head muusikat (mitte: Mulle meeldib kuulata hea muusika).
Ainsuse Osastava moodustamine on raske, sest Osastava käände tunnused on neli morfeemvarianti: t, d ja da, kusjuures valik sõltub sõnatüübist.

Nt.
kollane - kollase - kollast (mitte: kollaset); suur - suure - suurt (mitte: suuret); küünal - küünla - küünalt (mitte: küünlat); ema - ema - ema (mitte: emat); kaks - kahe - kaht (mitte: kahet).
Mitmuse Osastava moodustamine on eriti raske, kus õpilased teevad palju vigu.
Nendel on raske vahet teha i ja sid lõpude vahel.
Nt.
mõtteid (mitte: mõttesid); siile (mitte: siileid); sõprusid (mitte: sõpraid); koerasid (mitte: koeraid).

Lihtminevikku on raskem moodustada, kui täisminevikku.
Nt.
Loodan, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud (mitte: Loodan, et pühapäeva õhtuks sa selle töö lõpetanud).

Mari oli kõvasti tööd teinud (mitte: Mari kõvasti tööd teinud).Mul ei olnud vaba aega (mitte: Mul ei oli vaba aega).
Tingiv kõneviis on õpilastele tavaliselt selge, kui moodustamise teeb raskeks laadivaheldus; tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt.taha/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt.ela/ks).

Nt.
teeksime (mitte: tegiksime); peseksin (mitte: pestaksin); puhkaksime (mitte: puhaksime); õmbleksin (mitte: õmmeldaksin).
Umbisikuline tegumood on raske, eriti täisminevikus.

Nt.
Pildil on kujutatud (mitte: pildil on kujutanud) õunad ja pirnid.Kui töö on tehtud (mitte: kui töö on tehnud) võib minna koju.

Umbisikulise tegumoe olevikus tekitab segadust silpide kordus.
Nt.
veetakse (mitte: vedakse); ostetakse (mitte: ostakse); tahetakse (mitte: tahakse); murtakse (mitte: murdatakse).
Eriti ebaselge on 1. pöördkonna jooma-tüübis toimuv formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo-uu voi öö-üü.

Nt.
jooma -j uuakse (mitte: joodakse); sööma - süüakse (mitte: söödakse); looma - luuakse (mitte: loodakse); tooma - tuuakse (mitte: toodakse).

Ma- ja da- tegevusnime kasutamine on üks raskematest ülesannetest, sest ma - infinitiivi (tegusõna lõpus -ma) kasutame koos sõnadega / ... / , aga da - infinitiivi (tegusõna lõpus -da, - ta, -a) kasutame koos sõnadega / ... /. Nt.oskab arvestada (mitte: arvestama); meeldib kuulata (mitte: kuulama); on vaja teha (mitte: tegema); tuleb tarvitseda (mitte: tarvitsema); olen nõus tantsima (mitte: tantsida); valmis minema (mitte: minna); võib kirjutada (mitte: kirjutama); alustan puhkama (mitte: puhata); pani meid kirja kirjutama (mitte: kirjutada); ta hakkas laulma (mitte: laulda); laksime sööma (mitte: süüa); armastan töötada (mitte: töötama).Rektsioone, milles sageli eksitakse (ühildumine ei vasta eesti keele reeglitele) Nt.
huvi tundma (mille vastu?
mitte: mille pärast?
); kaasnema (millega?
mitte: millele?
); käima (kus?
mitte: kuhu?
); ostma (kust?
mitte: kus?
); kuulatama (kellele?
millele?
mitte: keda?
mida?
); jätma (kuhu?
mitte: kus?
); aitama (keda?
mida?
mitte: kellele?
millele?
); häirima (keda?
mida?
mitte: kellele?
millele?
); kahetsema (keda?
mida?
mitte: kelles?
milles?
); põhinema (millel?
mitte: millele?
); sarnanema (millega?
mitte: millele?
); muganema (millega?
mitte: millele?
); kohanema (millega?
mitte: millele?
); harjuma (millega?
mitte: millele?
); baseeruma (millel?
mitte: millele?
); tuginema (millele?
mitte: millel?
). Ortograafia (vead õigekirjas ja interpunktsioonis).

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine on segane.
Õpilased ei erista, kas on tegemist konkreetse üksikjuhtumiga (siis lahku) või tegevusalaga (siis kokku).
Nt.
kingsepatöökoda (mitte: kingsepa töökoda); olümpiapurjespordikeskus (mitte: olümpia purjespordikeskus); põrandavarvimine (kui tegevusala); vaibapuhastus (kui tegevusala); kingaparandus (kui tegevusala).

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine on samuti raske.
Nt.
üheksasada (mitte: üheksa sada); viis tuhat (mitte: viistuhat); nelikümmend kolm (mitte: neli kümmend kolm); kahetuhandes (mitte: kahe tuhandes); kolm miljonit (mitte: kolmmiljonit); kolmemiljoniline (mitte: kolme miljoniline); pool miljardit (mitte: poolmiljardit); poolemiljardik (mitte: poole miljardik).Süntaks (sõnajärg ja lauseehitus on vale).

Lauseehitus on eesti keeles suhteliselt vaba, kuid vale sõnajärg võib omakorda põhjustada vigu.

Nt.
Kiiresti lahkusid õpilased koolimajast (mitte: Õpilased kiiresti lahkusid koolimajast).
Kui lause algul olevaks verbilaiendiks on verbiga tihedalt seotud viisimäärus.
Raamat on läbi loetud (mitte: Raamat on lugenud läbi).
Infiniitverbi laiendeil on asukoht paikneda tema ees.

Raadiot võib kaasa võtta (mitte: Raadiot kaasa võib võtta ). Ühildumise vead (öeldistaite ühildumine alusega); õpilased ei tee vahet, kas alus tähistab ühte, siis öeldistaide ainsuses, või alus tähistab mitut, siis öeldistäide mitmuses.

Nt.
Tangid on tööriist (mitte: tööriistad).

Pulmad on meeldejääv sündmus (mitte: meeldejäävad sündmused).Elina ja Karina on üliõpilased (mitte: üliõpilane).
KokkuvõteEi saa anda ühtki üldkehtivat reeglit, kuidas õpilaste keelevigu parandada, nagu ei ole võimalik anda selgeid reegleid, kuidas õpetada ja õppida.

Iga õpetaja tahab, et tema õppijad õpiksid suhtlema ja tundma end vilunud vestlejatena.

Õpetamine peaks olema paindlik, et sellest oleks abi õppijatele, kes ihkavad vabalt eksperimenteerida, kuid ka neile, kes soovivad turvalist teadmist, mis on õige ja mis vale.

Loodan, et käesolev vigade analüüs pakub õpetajatele huvi ja teda saab praktikas kasutada.
Kasutatud kirjandus1.
Kerge, Krista 1996.
Funktsionaalse keeleoskuse taseme maaratlemine..

2. Kerge, Krista, Loog, Mai 1999.
Tuul tiibades.
Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.