Tallinna Pedagoogikaulikool  Jekaterina Janusevskaja EV-51 VEAANALUUS  Tallinn, 2001          SISSEJUHATUS  Kaesolevas Ws esitatakse eesti keele halbiva kasutuse naiteid.
Veaanaliiiisi materjal on voetud keelekursustel kogutud kirjalikest tekstidest (kirjanditest, etteiitlustest).

Uurimisruhma kuuluvad vene emakeelega 15 - 16-aastased opilased kaivad eesti keele kursustel esimest aastat.
Enne keelekursustele minekut oppisid nad eesti keelt koolis (7 aastat).
Tuleb rohutada seda, et eesti keele oppimine koolis erineb vaga tugevasti oppimisest keelekursustel.
Nii et vaatamata sellele, et uurimisruhma oppijad on oppinud eesti keelt juba iisna pikka aega, on nende keeleoskus ikkagi nork.
Nagu praktika naitab, hakkab keeleoskuse tase markimisvaarselt paranema alles keelekursustel.
Keelekursuste pohilisteks eelisteks voib nimetada seda,et  "      igale opilasele puhendatakse rohkem tahelepanu  "      on rohkem voimalusi sihtkeelt aktiivselt kasutada (toimub suhtlemine sihtkeeles)  " antakse rohkem loovaid kirjalikke ulesandeid (opilasel on rohkem voimalusi arendada oma keeleoskust)  "      opilaste motivatsioon on korgem  "      kursustel ei panda hindeid, selleparast ei karda ka opilased vigu teha (ei piiiia kahtlastest vormidest korvale hiilida)  Ulalmainitud pohjustel sobib veaanaluusiks paremini just keelekursustel kogutud materjal.

Kaesolevas toos analuusitakse tekstides korduvate tuupiliste vigade naiteid.

Ortograafilised vead  Viljandis on teatr - viga on tingitud emakeele mojust.
Vene keeles sona "TeaTp" kolab eesti sonaga "teater" sarnaselt, kuid kirjapilt on erinev.

Mul on tume..

, sirge..
,  luhike..
juksed ja nops nina- antud lauses esineb mitu eri liiki viga: 1) uhildumisviga, mis ei ole tingitud emakeelest, vaid pigem tahelepanematusest; 2) pika "uu" asemel on kasutatud luhike "u".
Vene emakeelega oppijal on raske neid eristada, kuna vene keeles on koik haalikud pikkuselt uhesugused; 3) ortograafiline viga sona kokkukirjutamises, mis on tingitud emakeelest, kuna venekeelne vaste "xypxocbau HOC" on kahest sonast koosnev sonauhend.

Jaaniool tehakse jdanituld.
- viga seisneb vale tahe kirjutamises: "a" asemel on kirjutatud taht "a".
Vene emakeelega oppija ei tee tihtipeale vahet nende tahtede vahel, kuna vene keeles tappidega tahti ei ole.

Need inimesed, kes keelduvad trahvimaksmast, peavad jargmisest peatusest uhis  soidukis valjuma.
- antud lauses on tegemist mitme eri liiki veaga: 1) sona kokku-ja lahkukirjutamises: kaks viga, mis on molemad pohjustatud emakeele mojust : "keelduvad trahvi maksmast" - venekeelne vaste on "oTxasbiBaFOTCA OT ucm a a" (uks sona), "uhissoiduk,' - venekeelne vaste on "o6ufecmeexxbau mpaxcnopm" (kaks sona); 2) kolm kaandeviga "jargmise peatuse soiduki.
v valjuma" - seestutlev ja seesutlev on segi aetud - peaks olema vastupidi jargmise.
s peatzrse.
s soidzcki       valjuma".

Kaandevead  "      Kohakaanete vead  Me jalutasime pargus - siin on valesti moodustatud omastav kaane, siit tuleneb ka vale seesutleva vorm.
Viga voib olla pohjustatud ka emakeele mojust: venekeelne "u" ja eestikeelne "i" on segi aetud.

Pane hamstrid purgis       - viga seisneb vale kaande valikus (sisseutleva asemel seesutlev).

Kass istub trepis  - viga on tingitud valis- ja sisekohakaanete segiajamisest.
Tegemist on tuupilise veaga, mida teevad oppijad orienteerudes kusimuse lopule (milline lopp on kusimusel,                        samasugune lopp peab olema ka vastusel).
Antud juhul vormi "trepi.
s" moodustamisel oli lahtealuseks kusimus "ku s?
''  "      Muud kaandevead  Kaks margi, kaks kleebi - viga seisneb vale kaande valikus (osastava asemel omastav).Sona "kleebi" puhul on tegemist ka vale vormi moodustusega (oppija ei osanud kaanata sona "kleebis" ja motles oma vormi valja).

Minu ema oleb opetajaks  suureks linnakoolis             -   antud lauses esineb mitu eri liiki viga: 1) verbivormi moodustusviga - verbivorm "oleb" on moodustatud grammatika reeglite alusel (ole /ma + 3. isiku tunnus b), 2) kaandeviga "opetajaks" on tingitud emakeele mojust (otsetolge vene keelest "mnsiemcA (xem?) ymume.
ne.
na"); 3) uhildumisviga "suureks linnakoolis" on pohjustatud eelmise sona mojust (tahelepanematusest on see uhildatud eelmise sonaga "opetajaks").

Verbivormide moodustusvead  Samuti arvatatakse, et ei tohi  valjuda kodust ilma rahata.
- viga on tehtud umbisikulise tegumoe moodustamisel.
Umbisikulise tegumoe tunnus -takse on lisatud da­infinitiivi vormi lopule.

Jouluajal suutakse kuunlaid.
(4iisc/atak.se) - viga on tehtud umbisikulise tegumoe moodustamisel.
Ilmselt on tegemist oma valjamoeldud vormiga.

Koike ei ole voimalik ulelugeda (files hr~;ccla ). - viga on tehtud uhendverbi moodustamisel.Viga on pohjustatud emakeele mojust (antud juhul oleks eestikeelse iihendverbi koostisosa "ules" venekeelseks vasteks prefiks nepe- , mida kirjutatakse pohisonaga kokku nepeeuumamb).

Verbivormide valiku vead  Ma on nous - viga seisneb verbi "olema" vale vormi valikus.
Samas on tegemist ka uhildumisveaga (alus ja oeldis ei uhildu isikus).

Tana mul ... kuus tundi - verb "olema" on vahele jaetud.
Viga on tingitud emakeele mojust (vene keeles ei ole sellele verbile vastet ning otsetolkes kolab antud lause jargmiselt "Ce2odxR y;uexn ucecmb ypokoe".

Koolis me laheme oues ja seal mangime - antud lauses esineb vale verb "laheme", selle asemel peaks olema verb "kaime".
Oppija ei teinud vahet nende verbide tahenduste vahel.
(Kusjuures ka vene keeles on "kaima" - "xodumb" ja "minema" - "uomu" kaks erinevat moistet.

Vead ma- da-infinitiivi kasutuses  Nad ei armasta lugenia                - ma- ja da-infinitiiv on segi aetud.
Kuna vene keeles on ainult uks verbi infinitiiv, eesti keeles on aga kaks, siis eksitakse nende eristamisel vaga sageli.

Motlesin kaua, kuidas lahetYia.
- antud juhul tegemist ei ole ainult vale infinitiivi valikuga, kuid ka verbivormi moodustusveaga.
Sona "lahema" on moodustatud l. isiku verbivormist :  lahe / n      + ma-infinitiivi tunnus.

Kas te olete voimeline raakida?
- antud verbivorm "rakkida" on kasutatud sonauhendiga "olete voimelirie"analoogia alusel nil nagu verbiga "voima".

Rektsioonivead  Ta kaib kooli - viga on pohjustatud emakeele mojust.
Antud lause venekeelne vaste on "Ox xodum (xyda?) B uuxorty".
Vene kusimusele "xyda?
" vastab eesti keeles sisseiitlev kaane.

Me aitame teineteisele ja saame tuleoevaid raskusi tile.

(llc critaote tcirtctei,it rtitt~,=.
scrcxme calE=ytrcxsulcjvatc.
st pro,hlecitaidc.
sl tile).

- viga on tingitud emakeele mojust.
Vene keeles on "Mar no.
woeaem (xo.
nry?
) dpy2 dpyzy" ja "Ilpeodo.
,teaae.
~u (Ymo?) eo3xuxaloutue c7oaicxocmu".
Vene kusimusele "xo.
n-ry?
" vastab eesti keeles alaleutlev, kusimusele "umo?
" aga osastav kaane.

Ma tunnen neid ara suurt huvi.

(Mct lttt%ttcrt nottde vca.
sttr stnrt hrrv!
). '         -      antud juhul eesti sonauhend "huvi tundma - uxmepecoeamc-q" on segi aetud teise sonauhendiga "ara tundma - ysxaeams".

Koik siin tuletab meelde eesti rahva ajaloost, kultuurist ja tavadest  -         vea pohjuseks on emakeele moju.
Lause esineb otsetolkena vene keelest : "Bce sdecb xano.
nauxaen2 06 ucmopuu, tcynbmype u o6blvastx scmoxcxo2o xapoda".

Vale valde  Nad on nagu sukk ja sabas - vea pohjus seisneb selles, et vene emakeelega oppijal on raske teha vahet liihikeste ja pikkade haalikute vahel, sest vene keeles on koik haalikud pikkuse poolest iihesugused.

Konkretses rajonis on tavaliselt uks kaupluss - veel uks naide (pohjus vt.
eelm.
n. )  Sellega nad enam ei lebi.
(ci lepi).
- vea pohjus on samuti selles, et vene emakeelega oppija ei erista eesti valteid.
Ta ei saa (eriti oppimise algetapil) kuulmise jargi maaratleda, kas tegemist on norga "b-ga" voi tugeva "p-ga", sest eesti keeles kolavad need haalikud tema jaoks sarnaselt.

Paljudel on neist on priti kodaniku pass .
(. ..
I3rit!
kc>dcrnikrr puss)..

- sama vea veel uks naide (vt.
eelm.
n. )  Vead lausemoodustuses  Ma pean koju tulema ikkagi teiseks.
('lIa pearr kojrz.
j~rrrdrna kella kcrhek,s.
)  -                                     lause on tolgitud otse vene keelest: "tI do.
nmex npuumu dOMou x dey,u".
Sonad "kcrks" ja "teine" sageli aetakse segi, kuigi vene keeles on "dea" ja "emopou" samuti kaks erinevat sona.

Muidugi vaga huvitavalt on see, et oppimisega iga inimene saab targemaks.
(Oflrridrrgi orr lmrrvitcn, see, et o"ppimi.cega saab iga irrirnerae tcrrgernaka).

-        antud lauses on 2 eri liiknviga: 1) sonade vale jarjekord lauses on pohjustatud emakeele mojust; 2) adverbi kasutamine adjektiivi asemel on samuti tingitud emakeele mojust.
Vene keeles on  "... ouexb uxmepecxo MO, wo... ", eesti keeles on aga "... vaga huvitav on see, et... "  Meie andekad opetajad puuavad anda meile koike, mida aitaks meile saada parimateks ja targemateks.

( ... piiiicmard arzdcz orncxh pcxalt koik, clt rrra .
sacr/f.
cirrre pcxr°inrcztc~ks,jcx IaryJernateks irrimeslek.
s).

viga on pohjustatud emakeelest.
Lause on tolgitud otse vene keelest: "Hautu mcuraxrrznuabre yuume.
nR cmaparomcR damb xam ace, umo no:uo2jro 6br xam cmama nyuuse u ymxee".
Siit tulevad ka vead : nt "puuavad anda meile koike" (stiiliviga), "mida aitaks" (vale kaane, sest nii eesti "mis?
" kui ka "mida?
" tahendavad vene keeles "qmo?
"), "aitaks meile" (rektsiooniviga).

Nagu igas toos, meil on ka oma raskused.
(Ncrgu igas too.
s on hi meil ottrcxd rcxsh-traed.
) -                sonade vale jarjekord lauses, mis on tingitud emakeelest.

Aga vaatamata sellele minu oppimine meeldib mulle ja ma ei saa oelda, et alati see ei paku mulle rahulolu, kuid monikord see on nii, kui mul on palju ulesandeid ja need on rasked ja ma olen vasinud.

(t;rtt oaatatnatcr .
sellele tneeldib ntrrlle oppiratitte, krrigi ei .
saak,s iitclda, et cxlati see l?
c;rkrrks rtmrlle rahrrlc?
lrr.
f)rtteligi otz rtii, et kr.
ri rtnrllc cxrttcrkse Z?
crljrr kccruli.
si iile.
ccrrtdeid voltwcl ttecd mind i,dsilad(i.)  -        viga on pohjustatud emakeele mojust.
Lause on tolgitud otse vene keelest.
Tavaliselt on vene laused konstruktsioonilt pikemad ja keerulisemad kui eesti omad.
Aga antud lause puhul isegi vene keeles kolaks see ebakorrektselt.

On vaja valida niisugust tood, et selles oleks koik, mida on vaja , et elada ja tunda end vajalikuna teistele.

(7 irleks airlida sellirte tip), et .
selle.
ct .
~acrk,s koike, tr7ic;la on vaja: e/ad(r, ja trrttdcr ettttart i,crjcrliktr ittirarc~.
sc~rta.
)               . -        tegemist on jallegi emakeelest pohjustatud veaga.
Tavaliselt moodustab eesti keele oppija lauseid just oma emakeele mallist lahtuvalt.
Lause on stiililiselt ebakorrektne.
(Kordub "on vajd', millele oppija ei oska sunonuumi leida).Peale stiili- ja lausemoodustusvigade esineb antud lauses ka kaandeviga: "valida niisugust toocP' (otsetolkes vastab vene guxumenbubau kaandele eesti osastav).

Iga rahvas omab oma ajalugu, ja selleparast koigil rahvastel on omad erilisused ja nendega seotud kombed ja traditsioonid.

(Igal rahocxi ott otncx ajcrlry7rr, jcz .
seIlep~it-cxst on koigil kcr cmrad eripurad rting rtertdeg(r sec.otrrd kottthed).

-        veel uks naide emakeele mojust lause moodustamisel.
Antud lauses esineb sonade vale jarjekord; sama tuvega sonade tarbetu kordamine (nt "omab oma" - vene keeles "umeem ceoto"); liigsed sonad ("kombed" ja "traditsioortid" on sunonuumid).

Veel eestlased raagivad, et kui teid ei tundnud ara teie tuttav - see toob rikkus.
(I'M r-cicYgizw(_1 eestlcr.
secl, et km teicl ci trrnta amcr, sii.
c scrcrte= rikkak.
s. )  -        samal printsiibil pohinev viga.
Oppija puuab vene lauset eesti sonadega kirja panna: "Eute 3cmoxusa zogopsam, limo ecnu eac xe y3xm eaur sttatcombau - 3mo npuxecem 6o2amcmeo".

Vaga ammu, kui Tallinn ei olnud veel nii ilus ja margatav linn, kui praegu, koik kaubalaevad soitsid mooda Tallinnat, selleparast selle linna majandus ei arenenud.
(- agcr annrna, kui 7'cxllirtrt ci oltnr(I reel rtii ilrt.
s, ja ktrrrhr.
s him ttcrgrr pracyjtr .
s~~it.
cid ki)ik karrhctlcreaad hrllirtrra.
st rrri5oda ttirtg sellepcrrcr.
st ei crt-ettenrrd kcr tnalLrtnlrr.
s).

-         tegemist on jalle emakeelest tingitud vigadega.
Sona "margatav" on otsetolge vene sonast "sa.
n,aemxbau", "soitsid mooda Tallinnat"­"npoe3manu mumo Tarututaxd' (antud viga muudab ka lause sisu); sonade vale jarjekord lauses.

Muud vead  Mul on puksid sel_jas - vene emakeelega oppijal on raske meelde jatta teatud eesti keele eripara, et riietusest raakides tuleb markida ka sellega seotud kehaosa.
Antud juhul on tegemist ilmselt kehaosa maaratlemise probleemiga.
(vrd.
nt.
jalatsid ja sukad on selgelt jalas, jope on seljas.
Sellised asjad nagu nt.
piiksid voi iilikond tekitavad vene emakeelega oppijatel kahtlusi (eriti algetapil)).

Lumepall oli nii suur nagu ja}gl?
al} - siin on tegemist kahe moiste `jallgpalP' ja `jalgpalli pall' segiajamisega.

Lubja tanavas asunud tehas oli amortiseerunud ja eimes 01 ellis toodetud seepi piisas ka meie jaoks.

(. ..
jcr NASI-Z-s tooc.
letrrd .
secpi pii.
sas kcr rtaeie_jcrok.
s).

- antud viga on voetud etteiitlusest.
Oppija kirjutas kuulmise jargi, kuigi ei saanud7kirjutatud sonadest aru.

Pole kahtlust, et tooriietusel ei ole firma tegevuses tahtsust.

(Pole kcxhllrrst, et tekkiiehr.
sel ei ole firmTra tegeVrr.
seSsr4yrrgi tcihtsrr.
selrr os(r.)  -         viga on voetud samuti etteutlusest.
Vea pohjus on sama, mis ka eelmise naite puhul.
Oppija kirjutas seda, mis jai talle meelde (hoolimata sellest, et lause sisu on taiesti muutunud).

KOKKUVOTE  Kaesolev veaanaluiis voimaldab jareldada, et voorkeele oppimise algetapil pohjustab koige rohkem vigu emakeele interferents ehk emakeele moju.
Siis kui inimene alles hakkab voorkeelt (antud juhul eesti keelt) oppima puuab ta oma emakeelt abiks votta - kannab emakeeles kehtivad reeglid sihtlkeelde We, kasutab palju otsetolget, ei arvesta sihtkeele eriparasustega.
Siit tulenevad sellised tiiiipilised vead nagu vale verbirektsiooni kasutami.
ne voi naiteks lausemoodustuses sonade vale jdrJekord, Riga pikad ja keerulised ja stiililt ebakorrektsed laused) jne.
Koige rohkem raskusi aga valmistavad oppijale sellised voorkeele kategooriad ja moisted, millele ei ole vastet tema emakeeles.
Eesti keele puhul on need naiteks  "      ma- ja da-infmitiiv  "      sise- ja valiskohakaanded " uhendverbid  " valted  "      tappidega tahed  Seetottu on voorkeele oppimisel vaga tahtis roll just emakeele ja opitava keele vordlemisel.
Opetaja peab juhtima opilaste tahelepanu nii keeltes esinevate sarnasustele kui ka erinevustele selleks, et opilastel areneks oige Oppimisstrateegia.