Tallinna Pedagoogikaiilikool  VEAANALiTIJS  kodutoo kontrastiivlingvistikas  Natalj a Suhhorukova EV-51  Tallinn 2001        KOMMENTAAR  Et teha veaanaluusi, olen otsustanud lindistada uhe oma eraopilase (edaspidi - Aleksandri) spontaanset konet.
Sellise otsuse langetamisele aitas kaasa asjaolu, et hakkasin opetama talle eesti keelt alles novembri algusest ning mul oli endal huvitav tema vigu ruhmitada ja analuusida, et edaspidist oppetood paremini korraldada.

Aleksandri iseloomustus ja keeleoskus:  Aleksandr on 47-aastane Ukraina venelane.
(Ta on sundinud 1955. aastal Harkovis.) Lopetades ulikooli 1978. aastal, tuli ta 23-aastasena Eestisse.
Kolm aastat elas ja tootas ta Kundas, seejarel kolis Tallinna.
Praegu ta on vaikese ehitusfirma direktor.
Aleksandri emakeel on vene keel, kuid samuti raagib ta vabalt ukraina keelt, kuna oppis selle selgeks juba lapsepolves.
Kooli ja iilikooli ajal oppis ta saksa keelt.
Inglise keelt oppis Aleksandr iseseisvalt.

Eesti keelt hakkas Aleksandr oppima samuti iseseisvalt: oppis sonu ja fraase opiku jargi ja puudis neid oma kones kasutada.

30-aastasena kais Aleksandr pool aastat eesti keele intensiivkursustel, kus opiti toopaeviti nelja tunni kaupa.
Aleksandri sonul oli kursus kasulik (eriti grammatika moistmisel).
Jargnevatel aastatel ei tegelenud ta eesti keelega uldse, kuna elas ja tootas Venemaal.

1997. aastal tuli ta Eestisse tagasi ning 1998. aastal hakkas votma eesti keele eratunde.
2000. aastal labis kaks "Prossumi" kursust.

2001. aastast oppis iseseisvalt (tolkis luhikesi jutustusi sonaraamutu abil ja vaatas telerist eestikeelseid saateid) ning aeg-ajalt vottis eratunde.
Tanavu siigisel tahtis ta jalle kursustele minna, kuid talle ei sobinud, et seal opetatakse ainult tasemeeksamiteks.
Tema eesmark on raakima oppida, et saaks tellijatega vabalt suhelda.

Meie uhised tuttavad soovitasid talle mind.
Nii    hakkasingi talle eesti keelt opetama.
Meie tund on korraldatud jargnevalt: alguses umbes pool tundi ta raagib sellest, mis juhtus moodunud paevade jooksul ning kuidas laks tanane toopaev.
Seejarel kusib ta minult, mida huvitavat on minuga viimati juhtunud.
Seejarel tegeleme grammatikaga, loeme tekste ja vestleme.

Aleksandri opimotivatsioon ja enesehinnang:  Kuigi Aleksandril on usna tugev eesti keele oppimise motivatsioon, on ta enda keeleoskuse suhtes vaga kriitiline.
Ta raagib, et ta on keeltes taiesti andetu, kuid eesti keelt on tal hadasti tarvis.
Vaatamata sellele, et enamik tema tellijatest oskab vene keelt, tahab ta nendega eesti keeles suhelda, sest ta arvab, et Eestis elades tuleb osata eesti keelt.

Aleksandri keeleoskuse tase:  Kuigi grammatikareegleid tunneb Aleksandr usna hasti (grammatikaulesandeid teeb ta peaaegu vigadeta), esineb tema kones palju grammatikavigu, eriti uhildumis- ja rektsioonivigu, verbivormide kasutamise ja infinitiivi ning sisekohakaanete valiku vigu.

Tihti esineb ka interferentsivigu (sageli alustab Aleksandr lauset sidesonadest ja ning selleparast et, mis on vene keelele tuupiline; kasutab parasiitsonu vot, no (vrd, vene nu).
Kui jutt muutub vaga emotsionaalseks, laheb Aleksandr vene keelele ule.

Tema konele on omane vene keele sonajarg.
Kones domineerivad lihtlaused.
Sagedased on Aleksandri puhul ka leksikaalsed vead.
Kuigi tema sonavara on usna rikkalik, ajab ta segi kolaliselt sarnaseid sonu (paronuumivead).

Esineb ka moningaid haaldusvigu: probleemsed on Aleksandri jaoks haalikuuhendid jou- ja ou-.
Monikord on tal vale intonatsioon ning rohk ei ole alati esimesel silbil.

TEKST LINDILT  Praegu ma valmistan soiduks.
E(e)smaspdeval me va jume vaga vara.
Juba kell neli.
Selleparast peame olema kohal juba kell kaheksa ja parast seda me soidame Vorru.
Voru pdrast me tagastame Tallinna.
Ma loodan, et ma jouan kell kuueks tagasi.
Aga akki midagi juhtub.
No ma helistan Teile, kui ma ei joua.

Ma tahaksin ei teha vahet.
Selleparast, et kui me tegeleme eesti keeles, kuigi kaks korda nadalas - ukskoik - see annab mulle palju.
Ma tunnen seda.
Kahjuks mul ei ole voimalust kodus midagi teha, selleparast... no vot ei ole aega selleks uldse.
Vot kui eile me tulime abikaasaga voimlast kell kuus... no... natuke soime... mina puudsin midagi teha: vahetasin elektripirnid, votsin veenaiteid ja vormistasin.
Kahekumne kaheksandal novembris tulevad santehnikud torude vahetada.
Meie torud on ap ndud kinni keeraami lp itkaga ja ma pean plitka votma ara.
Ma proovisin eile.
See on oudne (hkaldus: joudne).
Aga kui ma ei tee, ma tulevad, votavad haamri ja lammutavad koik ara.
Asi on selles, et ma tegi remonti viis aastat tagasi.
Meie korteris remont ei ole loppenud, selleparast mul ei ole joudu (hadldus: oudu).
Ma votsin tooline ja ta ki?
~l plitka vannas ja koogis.
Ja nuud pean lammutama.
See on kohutav.
No mis teha.
See on elu.

Praegu ei ole uldse minul aega.
Meil on suur objekt Valgas.
Homme soidan sinna ja detsembris hakkame tootada.
Kahjuk.
s tood on pa ju, aga raha praegu ei ole.
Vot detsembris rahad tulevad.
On vaja detsembris palju tootada.
Detsember ldheb minule nii kiiresti.
Uldse nagu uks nadalat.
See on koige kiirem kuu minu jaoks.

ijot ma helistan eile vanematele ja ema kusib, et sa lubas, et tuled kulla.
Ma vaatan kalendrit ja naen, et ei saa: esiteks raha ei ole ja teiseks aega ei ole.
Ma utlesin, et kahjuks ei ole voimalust.
Midagi ei saa teha.

Nad loodavad, et ma tulen.
Ootavad mind.
Ootavad, kui ma helistaks... Hy Tax )Kanxo!
HKxax npAM ei saa!
No nzidagi teha ei ole.
Otsustasime abikaasaga, et laheme La.
pimaa loulu ajal.

Ma tahtsin juba varem Lapimaa minema, aga esimene kord, kui ma tahaksin, ei ole passis vaba lehte, et Soome viisa panna.
Parast seda ma nagu solvusin sellesse.
Ei up udsi rohkem.
Sugisel me ei kainud kuhugi.
Ja praegu vot ma lootsin, et me soidame Ukraina.
Ei tule valja.

Ma leidsin seda reisi.
Siin an kolm paeva.... Oli kolm pakkusid ja ma valisin endale soit bussiQa Lapimaa.
Iiot siin... (Aleksandr naitab reklaamteksti ja tolgib seda vene keelest eesti keelde.) See on kahekumne kuuendal kahekumne uheksandani detsembrini.
Esimene paev.
Kell seitse valjumine Tallinnast paroomiga.

Tulek Hels~ ja va'liumine Lapimaa.
Terve pdev soidus.

Teine paev.
Kell kaheksa on hotellis hommikusook.
Kell uheteist kell kaheteistkumneni on Santa Klausi maja kulastamine.
Posti kulastamine ka.
PoIjari ringist kdimine labi.
Ja kell uheksateist hotelli tulek.

Puhkus.

Kolmas paev.
Hommikusook.
Loomaaeda kulastamine.
Lossi ja Kompveki Vabariigi kulastamine.
Kell neliteist kell kuueteistkumneni akvaparki kulastamine.
Kell kakskummend kaks vallumine Helsinki.
Oo bussis.
Tulek kell seitse.
Kell kaheksa paroomiga Tallinna.
Kell pool kaksteist juba Tallinnas.

Asi on selles, et see ei ole hea, sest et kaks oo bussis.

Aga on veel variant.
See on kahekumne kolmandal kahekumne kaheksandani detsembrini.
Seal on suur pidu.
Aga ukskoik kaks oo bussis.
Ja hotell on ka parem.
Seal on bassein ja sauna.

Kolmas variant on juba rongiga.
Ma hea meelega soidaksin rongiga, aga kahjuks seal on ainult Us pdev Lapimaal.
Kolmandas variandis on ka Helsingi ekskursioon.
See on ka huvitav.
Helsingi on uldse... Mulle meeldib vaga see linn.
Ma ei tea miks.
Mulle meeldivad sooml'ased (vale r(5hk) ja Soome uldse.
Venemaal elavad ka karjalased ja v!
-,psa .
Nad on soomlastega sugulased.

Mulle uldse meeldivad talvised  ip dud - joulud ja Uus Aasta.
See on lapsepolvest.
No mis veel.
Koik xaaepxoe, mida tahtsin tana raakida.
Kas me siis tegeleme natuke grammatikaga?

Vigade ruhmitamine ja nende pohjuste seletamine  )~, HAALDUSVEAD:  1. haalikuuhendite jou- ja ou- vale haaldus: jou- asemel haaldab Aleksandr au- (nt "ei ole oudu ") ning ou- asemel jou- (nt "see on joudne ").

Voimalikud pohjused:  r haalikuuhendite segiajamine sonade `joudu" ja "oudne" kirjapildi sarnasuse tottu; need haalikuiihendid ei esine vene keeles ning neid on venelastest konelejal vaga raske moodustada.

2. vale haalikute pikkus (nt "eesmaspaeval') Voimalikud pohjused:  r interferentsiviga - analoogia vene keelega, kus lahtine esisilp haaldatakse alati pikalt;  Aleksandr millegiparast arvas, et see sona kirjutatakse kahe e-ga.3. vale rohk ( soomla"sed - pearohk on teisel silbil)  See on korduv viga - samuti haaldab ta venela "ne, eestla "ne - nagu vene nimi CBeTna"xa.

)~- ASTMEVAHELDUSE VEAD  1. pidud - peod: norga astme asemel on tugev aste  Voimalik pohjus: analoogia kahesilbiliste sonadega, mis on uhesuguse kujuga nimetavas, omastavas ja osastavas kaandes (nt tadi, kabi, karu jne)  2. akvaparki kulastamine - veepargi kulastamine: norga astme asemel on tugev aste  loomaaeda kulastamine - loomaaia kulastamine: norga astme asemel on tugev aste Voimalikud pohjused:  Aleksandr ajas segi sonade "park" ja "loomaaed"omastava ja osastava kaande, kuna teistel kordadel ta sellist viga ei teinud (nt "lossi ja Kompveki Vabariigi kulastamine")  viga pohjustas verbirektsioon: ma kulastan (mida?) parki, loomaaeda        OBJEKTIVEAD  I. votsin veenaiteid - votsin veenaidud: vale sona ja vale vorm.
Tegevus on luhiajaline ja ajas lopetatud ning objekt on mitmuses, jarelikult objekt peab olema mitmuse nimetavas kaandes.

Voimalikud pohjused:  vene keeles esineb objekt alati `BxxxTenbxbW' kaandes, aga BxxHTenbxbW kaane assotsieerub paljudel venelastel osastava kaandega;  "naiteid" on tihti kasutatav vorm sonast "naide" 2. leidsin seda reisi --+ leidsin selle reisi  Voimalik pohjus: analoogia vene `sxxxTe.
abxbW' kaandega 3. tulevad torude vahetama -> tulevad torusid vahetama.
Voimalik pohjus: kuna Aleksandr tootab ehitusfirmas, on ta ilmselt mitu korda nainud voi kuulnud sonauhendit "torude (voi millegi muu) vahetamine".

4. votsin too"line - votsin toolise.

valisin endale soit bussiga --+ valisin endale bussisoidu  Voimalik pohjus: Aleksandr ei moelnud tegevuse lopetatusele, vaid lihtsalt kasutas sona nominatiivi.
See on ka pidzinkeeltele omane.

);, KOHAKAANETE VEAD  1. Luhikese sisseutleva kaande moodustamine sonadel, kus seda vormi ei ole.
Korduv viga.

laheme Lapimaa --+ laheme Lapimaale  tahtsin Lapimaa minema - tahtsin Lapimaale minna valjumine Lapimaa -> valjasoit Helsingist Lapimaale.
tulek Helsingi - saabumine Helsingisse  valjumine Helsingi ---+ valjasoit Lapimaalt Helsingisse:  Voimalik pohjus: luhikese sisseutleva kaande funktsiooni absolutiseerimine  ~> MUUD KAANDEVEAD 1. kell kuueks -+ kella kuueks kell uheksateist kell kaheteistkumneni ~ kella uheteistkumnest kella kaheteistkumneni; kell neliteist kell kuueteistkumneni ~ kella neljateistkumnest kella kuueteistkiimneni  Korduv viga.

2. kahekumne kuuendal kahekumne uheksandani detsembrini - kahekumne kuuendast kahekumne uheksanda detsembrini  kahekumne kolmandal kahekumne kaheksandakeni detsembrini -> kahekumne kolmandast kahekumne kaheksanda detsembrini  Korduv viga.

)~, REKTSIOONIVEAD 1. VERBIREKTSIOON "   tegeleme eesti keeles - tegeleme eesti keelega  Voimalik, et see on interferentsiviga: vrd vene "saxxMaTbcA Ha 3cTOxcxoM Asbixe" tahenduses "oppima eesti keeles"  "      ei kainud kuhugi ---> ei kainud kuskil  Toenaoliselt on see interferentsiviga: kaima (kus?) - xoAKTb (xyAa?)  "   see on koik, mida tahtsin raakida --> see on koik, millest tahtsin raakida/ jutustada  Ilmselt on see samuti interferentsiviga: vrd vene "WO Bce, nTO x xoTen cxasaTb" "       solvusin sellesse --), solvusin selle peale  2. ARVSONA REKTSIOON  "    Us nadalat - iiks nadal  "    kolm pakkusid - kolm pakkumist  "    kaks oo - kaks ood Pohjus: reegli unustamine  ARVSONA KAANAMINE 1. Jargarvsona vale kaanamine  " kell iiheteist kell kaheteistkiimneni kaheteistkumneni  " kell neliteist kell kuueteistkumneni kuueteistkumneni  Korduv viga.

kella uheteistkumnest kella  kella neljateistkumnest kella      )~, LTHILDUMISVEAD  1. Taiendi ja nimisona uhildumine kaandes:  kahekumne kaheksandal novembris -> kahekumne kaheksandal novembril Pohjus: grammatikareeglite segiajamine (vrd novembris - esimesel novembril) 2. Aluse ja oeldise uhildumine isikus ja arvus:  ta tulevad - nad tulevad ma tegi ~ ma tegin  sa lubas -~ sa lubasid  ~ VERBIVORMIDE VALIKU VEAD  l. Mineviku asemel oleviku (j a tingiva koneviisi) vormi kasutamine: "    helistan eile ja ema kusib -> helistasin eile ja ema kusis  Voimalik, et see on interferentsiviga: vene keelele on omane kaudse oleviku kasutamine, vrd "Bxepa 3BOxIo poAHTenxM x MaMa cxpaiuHSaeT... "  "      esimene kord, kui ma tahaksin, ei ole passis vaba lehte - esimene kord, kui ma tahtsin minna, ei olnud mul passis vaba lehte  Pohjus: mineviku ja tingiva koneviisi vormi segiajamine nende verbivormide kolalise sarnasuse tottu  "   ei tule valja - ei tulnud valja 2. Infinitiivi valiku vead:  "   hakkame tootada - hakkame tootama (voi: asume toole)  "   tahtsin Lapimaa minema - tahtsin Lapimaale minna Pohjus: vene keeles on ainult Us infinitiivivorm  )~, VERBIVORMI MOODUSTAMISVEAD  "   Ei puudsi enam --> ei puudnud enam  Voimalikud pohjused:  - analoogia jaatava ja eitava olevikuvormi moodustamisega:  piiiian - ei piiiia  piiiidsin - ei piiiidsi  - Voru murde taust (Aleksandr suhtleb aeg-ajalt Vorus elavate tellijatega) ,. ,,;:.

)~, LEKSIKAALSED VEAD  1. a. Tolkelaenud vene keelest:  "           plitka --).
plaat (keraamiplitka - keraamiline plaat) (vrd vene "nnHTxa")  "           vannas --), vannitoas (vrd vene "BaxxaA ")  "           paroomiga - praamiga (vrd vene "rlapoM")  "           sauna - saun (vrd vene "cayxa")  "           vepsad - vepslased (vrd vene "serlcbi")  Pohjus: eesti ja vene sonade segiajamine kolalise sarnasuse tottu b. Otsetolge:  "      Poljari ringist kaimine labi --), me labime polaarjoone (vrd vene "rlonApxbW xpyr")  2. Homonuumia:  "   Voru parast -)~ parast Vorut Pohjus: taga- ja eessona homonuumia 3. Paronuumia ja parafaasia: "         valmistan soiduks --> valmistun soiduks  "   tagastame Tallinna - tuleme Tallinna tagasi  "   votsin veenaiteid --* votsin veenaidud  "   kolm pakkusid - kolm pakkumist 4. Sona valiku vead ja stiilivead: "       vormistasin (veenaidud) --), panin kirja  "   valjume --), soidame Tallinnast valja  "   selleparast (peame olema kohal kell kaheksa) -~ selleparast et voi sest  "   kuigi kaks korda nadalas - kasvoi kaks korda nadalas  "   piiudsin midagi teha -* piiiidsin uht-teist teha (interferentsiviga)  "   ta tegi plitka - ta pani plaate  "   Detsember laheb minule nii kiiresti --> laheb minu jaoks kiiresti  "   et Soome viisa panna ---> Soome viisa jaoks  " torud on pandud kinni keraamiplitkaga - torud on kinni kaetud keraamilise plaadiga  "   valjumine - valjasoit (kust?
kuhu?
)  "   tulek - saabumine  "           karjalased ja vepslased on soomlastega sugulased -, sugulasrahvad                                                See on lapsepolvest -j Nii on lapsepolvest peale (voi saadik)  Nad ootavad, kui ma helistaksin -* nad ootavad, et ma helistaksin  posti kulastamine - postkontori kulastamine  kolmas variant on juba rongiga --+ kolmas variant on rongireis  )~, PRAGMAATIKAVEAD  Ma tahaksin ei teha vahet - Ma ei taha tundi ara jatta.

Midagi ei saa teha --+ Pole midagi teha/ parata.
(interferentsiviga: "xKxero He  noAenaerIIb"), ~~hfert t  See on elu ~ Elu on selline ( interferentsiviga: vrd vene "3TO Wxsxb")  ~ SONAJARG  "   No vot ei ole aega selleks iildse - Pole iildse selleks aega  "   Meie korteris remont ei ole loppenud - Meie korteris pole remont loppenud  "   Kahjuks tood on palju - Kahjuks on palju tood  "   Praegu ei ole uldse minul aega --> Praegu ei ole minul uldse aega Need on interferentsivead.