Julia Gibalo EV-51  Vigade analuus  Opilase too, millele toetusin oma analuusis, parineb uhe Tallinna Pedagoogikaulikooli oppejou poolt korraldatava keelekursuse materjalidest.
Analuiasitava teksti kirjutas taiskasvanud inimene (kelle perekonnanime ja tehtud vigade jargi saab teha jarelduse, et tegemist on soomlasega).
See tekst kujutab endast pildi kirjeldust koos omapoolsete kommentaaridega.

Originaaltekst  "Tallinnan koige parim restoranin nimi on Amadeus ja see on siin bildil.
Amadeus restoran on hea ja uhke restoran.
See restoranin on itaalia kiire koku menuu on plaanitud asjatuntlikult.
Menuult leitub tuupilised itaaliaparaseid toitu.

Restoranil on oma spetsiaalne veinkelder ja seal on peaasjalikult italialaasia veineja.
Restoranis on hea teenindamine seal on koku personal korgklassist.
Just nendel pohjustel Amadeus on alati tais.
Kui te tahate lauta sealt, teie peate tellima see mittu nadalad ette.
"  Registreeritud vead  1. Haaldus-, oigekirja- ja astmevaheldusvead  "... ja see on siin bildil".
Oletan, et selline haaldusviga on tingitud saksa voi rootsi keele mojust, kus sona "pilt" algab "b"-ga.

"hea ja uhke restoran" - sona "uhke" seisab peale sidesona "ja" - mis ilmselt mojutas "u" haaldust, mis peaks eesti keeles olema korge tagavokaal, kuid naabruses sidesonaga "ja" muutub korgeks eesvokaaliks.
Oletan, et tegemist on jallegi emakeele mojuga.
Korduvalt esinev viga: «. ..
koige parim restoranin nimi", "See restoranin on... ", on ilmselt ka pohjendatav emakeele mojuga voi opilase hoolimatusega.

"... koku menuu" - peaks olema "Kogu menuu"; viga voib pohjendada emakeele ortograafiaga.

«asjatuntlikult» - peaks olema "asjatundlikud", opilane kuulis "d"-d, mis seisab kahe konsonandi vahel helituna, sellest ka vale kirjutusviis.

"Menuult leitub... " Oletan, et oigem oleksa oelda "menuust leiab", kuid kasutatakse ka opilase poolt pakutud varianti.
"Leitub" - emakeele interferents.

"koku personal" - voimalik, et opilane on varem sona "kogu" kuulnud vaga tempokalt haaldatuna, mille tulemusena "o" - keskkorge tagavokaal muutus "o"-ks, millel on eesti keeles eriline koht: ees- ja tagavokaalide vahel.

"Kui te tahate lauta sealt... " - heliline "d" on asendatud helitu "t"-ga.

"... teie peate tellima see mittu nadalad ette" - peaks olema "mitu"; see, mis eestlase jaoks on loomulk (et "mitu" on teise valte sona, seega "t"-d haaldatakse kerge rohuga, kuid kirjapildis see kuidagi ei peegeldu), on valismaalase jaoks vooras.

"Italialaasia veineja... " - selle vea puhul olen taiesti noutu, oletan, et tegu soome keele mojuga ehk emakeele interferents iga.

"Veinkelder" - oige on "veinikelder", vale sonamoodustusviis - sonaviga.

2. Objektivead (vorm ja kaandevalik)  "Menuult leitub tuupilised itaaliaparaseid toitu.
" Ilmselt, selle lausega on moeldud, et... "menuust leidub tuupilisi itaaliaparaseid toite.
" Tegemist on partitiivverbiga, mis nouab sihitist osastavas kaandes, kuid ilmselt opilane seda ei teadnud, ja omadussona "itaaliaparaseid" sai endale oige kaande "kogemata".
Samas on naha, et omadussonad on erinevates kaanetes ja ei uhildu nimisonaga ei kaandes ega arvus.

"Ja seal on peaasjalikult italialaasia veineja... " - vaatamata sellele, et objektikaane on oige (arvestades soome keele moju) - kirjapilt on siiski vale, omadussona on samuti moodustatud soome keele eeskujul.
ilmselt selle lausega on moeldud, et "seal on peamiselt itaalia veinid".

3. Kohakaanete vead  "Menuult leitub... " - oige oleks kirjutada: menuust leidub, vea seletus on 2. punktis.
"Kui te tahate lauta sealt... " - eestlane utleks pigem "seal", sest alaltutlev kaane valjendab kas lahtekohta, teate voi asja allikat, siin aga moeldakse asukohta, mida valjendab alalutlev kaane.

4. Pronoomenivead  "Kui te tahate lauta sealt, teie peate tellima see mittu nadalad ette.
" Oleks parem loobuda kahekordsest asesonast "teie".

Paistab, et opilane puudis kompenseerida    asesona topelt kasutamist sellega, et esimeses lauses kasutas selle asesona luhikest vormi.

Pronoomen "see" on kasutatud vales kaandes.
Oige oleks: "selle".

5. Uhildumisvead  "Menuult leitub tuupilised itaaliaparaseid toitu "- nimisona ei uhildu omadussonadega.

Peaks olema "leidub tiaupilisi itaaliaparaseid toite".

"Toit" on ainsuses, kuid omadussonad on mitmuses.
Kaanded on ka valed.
"tuupilised" on nimetavas, itaaliaparaseid - osastavas.

6. Omadussona vordlusastmed  "Tallinnan koige parim restoranin nimi on Amadeus... " Peaks olema "koige parem", kuid opilane kasutas 2 korda ulivorret, vaatamata sellele, et sona "parim" utleb niigi koik ara.

7. Verbivormide valiku vead  "Koku menuu on plaanitud... " - oigem oleks oelda "kogu menuu on planeeritud".

Ilmselt siin opilane puiadis tuletada verbi nimisonast, ja ei pannud tahele, et tegemist on eesti keele jaoks voortuvelise sonaga, kus pikema tuvevariandi kasutamine on rohkem levinud.
Plaanima - planeerima, nagu ka "tsementima - tsementeerima" puhul.
(Autori subjektiivne arvamus, nous pohjendama!)  8. Sonatasandi vead  "See restoranin on itaalia Mire koku menuu on plaanitud asjatuntlikult.
" - usna raske on analuusida seda lauset, kuna selle mote jai minu jaoks natuke ahmaseks.
Oletan, et selle lausega taheti oelda, et tegemist on kiirrestoraniga, kuid ei osatud seda valjendada "sonamoodustuse vahendite" abil (omadussona ja nimisona liitmise teel) ja siis mindi kergema vastupanu teed.

"Menuult leitub tuupilised itaaliaparaseid toitu.
"- kahtlemata siin oleks parem kasutada sona "toit" asemel "roogasid", mis rohkem vastab kontekstile.
Sona "toit" on liiga uldine, sest siin moeldakse ikka konkreetseid itaaliaparaseid roogasid.

"Restoranis on hea teenindamine seal on koku personal korgklassist.
" Kontekstist valja loigatuna kolab see lause rohkem kui imelikult, sest voib arvata, et tegemist on  aadlisoost kelneritega.
Oigem oleks oelda "korgema klassi personal", voi "personal on korgel tasemel".
Vale kaane pohjustab valesti moistmist.

"Kui te tahate lauta sealt, teie peate tellima see mittu nadalad ette.
" Parem oleks oelda "reserveerida" voi "kinni panna".
Tellitakse roogasid, mitte laudasid.

"Peaasjalikult itaalialaasia veineja... " - "peaasjalikult" ei ole koige parem sona, selle asemel sobiks rohkem "peamiselt" - kuid see on selle too autori subjektiivne arvamus.

Esineb ka punktuatsioonivigu.
Naiteks: «See restoranin on itaalia Hire koku menuu on plaanitud asjatuntlikult.
" Tegemist on kahe lihtlausega, mille vahel peaks seisma koma.
"Restoranis on hea teenindamine seal on koku personal korgklassist.
" Ka see lause vajab koma.

Lopetuseks tahan oelda, et vaatamata vigadele, tekst jatab vaga hea mulje; ta on loogiliselt ulesehitatud ja kirjutatud rikkas keeles.
Selleks, et suuliselt suhelda - valdab see opilane keelt piisavalt heal tasemel, kuid peab veel grammatikat "lihvima".

Teine analuiasitav tekst on parit samast allikast, kuid selle autoriks on vene rahvusest keskkooli opilane.
Opilase ulesandeks oli "uhe ilusa paeva kirjeldumine".

Originaaltekst  "Oli ilus paev.
Koik inimesed kogunesid Raekoja Platsele.
Moned inimesed istusid ja joid olut aga moned inimesed seisid ja raakidsid.
Oli vaga ilus ilm, pilvine aga palav.
Need on opilased.
Nad puhkavad oppimisest.
Nad opivad pedagigika ulikoolis.
Nad opivad kolmendal kursusel autoindust.
Nad ootavad kuni hakkab Madonna kontserti, aga tema on haigestus, ja hakkab laulma Marja.
Nendele meldib see lauljanna.
Raekoda ehitas viisteist kumnendal sajandil.
Ja Marja hakkab laulma Raekoja sunipaev auks.
Perest kontserti nemad laksin restorani "Margarita" ja hakkavad istuma hommikuni.
Perest hommikul nemad lahevad koju ja hakkavad magama, sele parast et vasinud.
Ja on gi juutul lopp, aga kes kulas on tubli.
"  Registreeritud vead  1. Haaldus-, oigekirja- ja astmevaheldusvead.

Raekoja Platsele - peaks olema Raekoja platsile.
Siin on kaks viga: esiteks, sona "plats" peaks algama vaikese tahega.
Teiseks: platsile, mitte "platsele" - tegemist on oigekirjaveaga.

Raakidsid - peaks olema "raakisid".
Oletan, et tegemist on opilase lohakusega.
Pedagigika ulkoolis - ka siin on korraga mitu viga.
Peaks olema "Pedagoogikaulikool".
1. Selles, et opilane kirjutas lahku "Pedagoogikaulikooli" voib suudi olla emakeele interferents, sest vene keeles fle,qarorwyecKWO yHWBepcMTer koosneb kahest erinevast sonast.
2. Pedagoogikaulikool on kirjutatud vaikese algustahega, mis on ortograafiline viga.
3. Vale kirjapilt on ilmselt tingitud ka sellest, et opilane oli hajevil ja lohakas (ka mujal tekstis esineb palju seletamatuid vigu).

Kolmendal kursusel - peaks olema "kolmandal".
Oletan, te tegemist on vale kaanamisviisiga.
Ilmselt opilane vottis aluseks sona "kolm", mitte "kolmas" - mis peaks olema oige.

Opivad autoindust - ilmselt peaks olema "autondust"?
Vale sonamoodustusviis, opilane leiutas uue sona analoogia alusel, nagu "kodundus", "aiandus".

Nad ootavad kuni hakkab Madonna kontserti - peaks olema: nad ootavad millal algab i  Madoanna kontsert voi Nad ootavad Madonna kontserti.
Oletan, et opilane valis kahe voimaliku lause vahel "keskmise tee" - s. t. pani kaks voimalikku lauset kokku.

Marja - laulja oige nimi kirjutatakse kahe "a"-ga.
Siin voib jallegi suudi olla emakeele interferents, sest vene keeles esineb see nimi uhe "a"-ga.
Kuid veel uks pohjendus on see, et vene keeles ei ole pikki vokaale - nagu eesti keeles, ja opilane lihtsalt ei kuulnud "a" pikana.

Meldib - peaks olema "meeldib".
Pohjendus on sama, mis eelmises punktis.

viisteist kumnendal sajandil - peaks olema "viieteistkumnendal sajandil".
Opilane ei oska kaanata arvsonu.

hakkab laulma Raekoja sunipaev auks - peaks olema "hakkab laulma Raekoja sunnipaeva auks".
Valesti kirjutatud sona "sunnipaev" - "n" on puudu ja sona esineb vales kaandes.
Oletan, et tegemist on lohakusega.

,-­  Perest kontserti - peaks olema "peale kontserti", kuid sona "parast" on ka valesti kirjutatud.
Eesti "a", mis peaks olema madal eesvokaal, muutub "vene haalduse" puhul "e"-ks.

lahevad koju - peaks olema "lahevad", lohakusviga - tapid jaid panemata.

sele parast - peaks olema "selle` parast", opilane kirjtab nii, nagu kuuleb.
Grammatiline    viga.

Ja on gi juutul lopp - peaks olema "ja ongi jutul lopp".
"Ongi" - imselt opilase jaoks on need kaks eraldi sona: tegusona "on" ja "mustiline" "gi", voimalik, et tegemist on emakeele mojuga, kus see lause kolab jargmiselt: "BOT Vl CKa304Ke KOHeLA".
"Jutul" - oletan, et opilane ajas segamini teise ja kolmanda valte, sellest ka liigne "u".

Was - peaks olema "kuulas".

Vene keeles ei ole pikki vokaale, sellest ka vale kirjapilt.

2. Objektivead  Taiesti ootamatu, kuid selle opilase toos ei leidnud ma uhtegi objektiviga.

Ilmselt selle  parast, et tekst on usna primitiivne.

3. Kohakaanete vead Ei ole leidnud.

4. Muud kaandevead                                                              -  Nad ootavad kuni hakkab Madonna kontserti - kuna on voimalik kaks varianti lause moodustamiseks, siis tulemuseks on vale vorm.
Nad ootavad Madonna kontserti (siin voiks raakida objektiveast!) ja Nad ootavad, millal hakkab Madonna kontsert.

hakkab laulma Raekoja sunipaev auks - omastava asemel on millegi parast nimetav.

5. Pronoomenivead  Otseseid vigu pole leidnud, kuid on naha, et opilase keel on vaga vaene ja tanu sellele ei ole referentsete moodustajate valik kuigi suur, opilane piirdub ainult asesonadega, mida kasutab liiga tihti.

Nt.
: Need on opilased.
Nad puhkavad oppimisest.
Nad opivad pedagigika ulikoolis.
Nad opivad kolmendal kursusel autoindust.
Nad ootavad kuni hakkab Madonna kontserti, aga tema on haigestus, ja hakkab laulma Marja.
Nendele meldib see lauljanna.
Opilane kordagi ei kasuta pronoomeni "nad" pikemat vormi.

6. Arvsona kaanamine ja kasutamine  Kolmendal kursusel - peaks olema "kolmandal".
Oletan, te tegemist on vale kaanamisviisiga.
Ilmselt opilane vottis aluseks sona "kolm", mitte "kolmas" - mis peaks olema oige.

Raekoda ehitas viisteist kumnendal sajandil - peaks olema "viieteistkumnendal sajandil".
Esiteks, seda sona peaks kokku kirjutama, teiseks, kaandub ka "viisteist".

7. Uhildumisvead  Nemad laksin - alus ja oeldis ei uhildu, verb on vales poordes.
Peaks olema "nemad laksid".

8. Verbivormide moodustus- ja valiku vead  Raekoda ehitas - peaks olema: "Raekoda on ehitatud" voi "Raekoda ehitati".
Oletan, et tegemist on emakeele mojuga, kus selline lause kolab: "Parywy nocTpoNnm - parywa nocTpoeHa".
Kui opilane lahtus esimesest variandist, siis on voimalik, t ta ekslikult kasutas 3. pooret.

Nemad laksin - verb on vales poordes.
Peaks kasutama' 3. poore mitmust.

Tema on haigestus - peaks olema "tema jai haigeks" voi tema haigestus (milesse?) nt.
grippi, AIDSi jne.
Rektsiooniviga.
Verbiga "on" ei tohi kasutada "haigestus".

9. Sonatasandi vead  pedagigika ulikoolis - emakeele interferents.

autoindust - vale sonamoodustusviis analoogia alusel.
(Nt.Aiandus)  10.
Tolkelaenud ja uusmoodustised  hakkavad magama, sele parast et vasinud.

Otsetolge vene keelest: «l1qryT cnaTb, noronny yro ycTanw».
Emakeele interferents.

Ja on gi juutul lopp, aga kes kulas on tubli.
Otsetolge vene keelest: «BOT M CKa304Ke KoHeu, a KTO cnywan - nnono,qeu!
» Sarnase lausega loppevad enamasti koik vene muinasjutud, ilmselt opilane tahtis lisada varvikust oma jutule?

Autoindust - tiglikult voiks seda sona pidada "uusmoodustiseks" - opilane naitas, et oskab luua uusi sonu analoogia alusel, kuid see kord "uus" sona ei onnestunud.

Leian, et mingil maaral viimast lauset voib stiiliveaks pidada: "Ja on gi juutul lopp, aga kes kulas on tubli.
Opilase jutt on muinasjutu zanrist vaga kaugel, seega "muinasjutuline" lopp on ulearune.

Toos esineb palju punktuatsioonivigu: Moned inimesed istusid ja joid olut aga moned inimesed seisid ja raakidsid.
`Aga" ees peaks seisma koma.
Oli vaga ilus ilm, pilvine aga palav.
Ka siin peaks enne sidesona "aga" koma seisma.
Perest hommikul nemad lahevad koju ja hakkavad magama, sele parast et vasinud.
Peale sona "parast" peaks seisma koma - "hommikul" on tapsustav ajamaarus.

Lopetuseks tahan oelda, et selle opilase eesti keele oskus jatab soovida, tal on kull algteadmisi grammatikast, kuid sonavara on vaga vaene.
Julgen oletada, et isegi poes - eestlasest muujaga raagib see opilane vene keeles.