KONTRASTIIVNE LINGVISTIKA (VEAANALÜÜS)Vead on võetud X klassi õpilaste töödest (kontrolltööd ja essee).
Eesti keelt õpivad nad juba 8. aastat.
Kõik on vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed.
Mõned on tugevad ja väga tublid.
Nähtub, et nad tajuvad juba natukene eesti keelt, selle reegleid ja struktuuri.
Mis puudutab teisi... Tekib selline tunne, et neil on vilets sõnavara ning puuduvad elementaarsed grammatika reeglid.
1. Hääldus ja õigekiri  pedagookinimene (hääldatakse tihti: inemene)kontrolltöö (õpilased hääldavad vahel kantrolltöö (emakeele mõju)Afrika (emakeele mõju)üks (vahel hääldatakse nii, nagu u ees oleks j - eesti u sarnaneb vene ю-ga)kirjavahemärgid: liitlauses unustatakse koma panna alistussidendite (et, siis, sest, mis jne) ette.
Põhjuseks võib olla ainult reeglite mittetundmine.
2. Astmevaheldussõbradel - (vormi moodustamist on mõjutanud mitmuse nimetav: sõbrad : sõbrade + -l => sõbradel)õmbletakse (tegelikult on vorm moodustatud reeglite järgi, kuid AV ei ole arvestatud)tubad, pidud - sääraseid vigu on väga palju (neid võib ka vormimoodustusveaks pidada)hammasid (vead on nii vormimoodustuses kui ka astmevahelduses - reeglina on m. osastav tugevas astmes (nim) hammas: (om) hamba => (m.os) hambaidtavaliselt (eriti algperiooldil) ei tehta vahet ka II ja III välte hääldamisel: nt kirjutan praegu kirja (III välde) ja kirjutan kirja ja lähen postkontorisse (II välde)Söön õuna.või Söön õuna (ära) ja lähen õue.
- õpilased hääldavad ühtemoodi.
3. Objektivead (vorm ja käändevalik)Isa luges raamatut läbi.(lõpetatud tegevus, antud juhul peab kasutama omastavat käänet, õpilased on aga harjunud kasutama lugema tegusõna juures osastavat käänet (ma loen raamatut) ega pane tähele, on seal perfektiivsusadverb (nt läbi, ära, valmis jne) või mitte Söön putru voi Söön putru ära.(Teises lauses on tegemist tulemusliku tegevusega, õige oleks Söön pudru ära)4.
Kohakäänete veadLasnamäes (interferentne viga) Mina ootasin peatusel (emakeele mõju) Mina lähen kinosse, kohvikusse, maasse, naitusesse Õpilastel on raske aru saada, miks vene keeles kasutatakse väliskoha- ja eesti keeles sisekohakäänet ja vastupidi - seda peab meelde jätma.5. Muud käändeveada) vormimoodustus:poolakas - poolakase_d (poolakas => poolakase - *poolakased võib arvata, et seda mõjutas nt küsimus: küsimuse ~ küsimuse_d vormi moodustamine) maale sõidame jalgratasega (jalgratas : jalgratase + -ga => jalgratasega) kaunis ~ kaunisel (kaunis_ : kaunise + -t) NB!tegelikult on need vormid moodustatud reeglite järgi kaartid (kaart: kaarti + -d - tegutsetakse pähe õpitud reegli järgi) kohalikud gruppid (grupp : gruppi + -d => gruppid) - ei tajuta AVst õpilane ~ m. os.
- õpilanesid (uks m. os.lõppe on -sid => nt pesa + -sid; (Õpilane + -sid) tunne => tunned (tunne : tunne + -d) rääkisin sellest armastus_t (seda võiks ka ühildumisveaks pidada, kuid see kuulub pigem vormimoodustusvigade hulka: nimetav mõjutas seestütleva käände moodustamist => armastus lõpeb s-ga ja seestütlev st-ga ning armastust on segi aetud armastusest-ga) b) vormikasutus:Linna sõidame trammil ja jalgrattal (vene keele mõju).
Tegelikult peaks olema: sõitma millega?
~ trammiga, jalgrattaga jne) Mööda tänava- (eesti keeles: mööda mida?- õpilastel on raske seost leida)6.
PronoomeniveadTeda auto (omastava asemel on osastav - õpitav reegel)7.Arvsõna käänamine ja kasutamineKakssada inimesi... (emakeele mõju) Seal oli mitu väikesed lapsi (emakeele mõju, ühildumisviga - väikesed (m.nim) lapsi (m.os)) Küünlapäev on teisendal veebruaril (keelesisene interferents - enamik järgarvsõnu käändub: mitmes: mitmenda: mitmendat (nt kolmas: kolmanda => kolmandal veebruaril).Sama skeemi järgi on tehtud ka teine: teisenda + - l) 7-l juunil (vene keeles on lubatud kirjutada)  kirjas ei eristata tavaliselt põhi-, järgarvsõna ega panda punkti (nt 4 lehel - siit ei saada aru, mida on tahetud öelda: (4 lehel - neljal lehel voi 4. lehel - neljandal lehel) enamus lausu on pühendatud... (valesti kasutatud hulgasõna - mitte enamus klassi, vaid klassi enamus, teiseks on tahetud arvatavasti kasutada mitmuse osastavat (õige vorm - lauseid)8.ÜhildumisveadVaatasin uue ajalehti (nimisõnafraasi täiendi ja põhisõna ühildumine: uue - a. omastavas ja ajalehti - m. osastavas käändes) Näeb kuri koerat (täiend on nimetavas käändes, põhisõna koerat osastavas käändes (õige - koera)) Pärast ma tulid koju... (predikatsioon) Ma elas Lasnamäel... Nägin ühe imeliku tüdrukut (nägin tüdrukut - nägin + keda?- rektsioon kasutatud õigesti, kuid põhisõna (osastavas käändes) ja täiendid (omastavas käändes) ei ühildu) Kõik oli - terved (predikatsioon)9.Omadussõna võrdlusastmed kõige õnnelikuim päev ~ ilusam ja pidulikam (eelneva sõna vormi mõju ilus: ilusa + -m => ilusam, pidulik => pidulika + -m => pidulikam)10.
Verbivormide moodustusveadMari oleb oma tööga rahul (teiste vormide mõju (keelesisene interferents): olen, oled, oleb, oleme jne - õpitav reegel) Vanaema nägeb kuri koerat eile (+ sõnavormi kasutus- ja modustusvead: nägema + keda?
mida?

kuri : kurja : kurja koer : koera : koera (Os.kääne + sõnajärje vead) Õpilased peavad kardama õpetaja... (ma-inf on moodustatud: karda/n + -ma => kardama; + rektsiooniviga: kartma keda?
/mida?
Kuigi võib oletada, et nimisõna vorm on kasutatud õigesti, siin on aga vormimoodustusviga, st valesti moodustatud osastav kääne - õpetaja)Alguses laulasid... (reeglina moodustub lihtminevik (jaatav kõne) ma-infinitiivist: laul/ma + -si- + -d => laul/si/d, siin aga: laula/vad + -si- +d => laula/si/d) Sõidasin (vorm moodustatud: sõida/n + -si- (lihtmineviku tunnus) + -n) Minu õde tegeb süüa (tege/ma + 3. isiku pöördelõpp -b => tegeb) Ta nägis... (mõned on selgeks õppinud, et lihtminevikus (LM) on 3. isiku tunnus -s ja kasutavad seda pöördelõpuna igat vormi moodustades => ma nägin, sa nägid, ta nägis_ jne) Isa teas... (tean + LM tunnus -s => teas) Lähema (vormi moodustamist mõjutas oleviku l .pöörde vorm (lähen) - algperioodil juhtub see väga tihti)11.
Verbivormide valiku veadKalevipoeg hakkas sõitab maailma lõppu (sõitab - mõjutas eelmine sõnavorm, õige hakkama + ma-inf) Küünlapäeval tegid küünlad.(interferentne viga- vene keeles ei ole vahet, kas lause on isikuline või umbisikuline, kasutatakse ühte ja sama vormi  Sellel päeval on ka tegelevad juuste hoolitsemisega infinitiivi kasutamine:a) Temal tuli tagasi minema (kui õpilane ei saa lausest aru ega tea selle tegusõna kasutamise võimalusi, teeb ta automaatselt: tulema + ma-infinitiiv)b) virgutab elada (virgutab + ma-inf) c) nii ei saa elama (saama + da-inf, aga hakkama saama)d) ei ole nõus pesu pesta (õpilased on harjunud on raske, on keeruline, on vaja jne tegusõnade juures da-inf kasutama)12.Sõnatasandi veada) tuletised: too => toomaodav => odavastirõõmus => rõõmusti roheline => rohelisekas (vorm moodustatud selle skeemi jargi: - roheline : rohelise (om.) + -kas-liide => rohelisekas) püha => pühama (p.o. pühitsema)b) liitsõna ja sõnaühend:suvilinn Olime toas hirmu ja restoranis (interferentne viga - xoMxama cmpaxa => a xoMname (ue2o?
pod.
n. ) cmpaxa - (kus?) toas (mille?
om.
kadne) hirmu- otsene tõlge vene keelest)c) uusmoodustised:Keki viskas kassi välja (keegi)Elab meeiga (meiega) Võtsime kasse (kaasa)d) enesekohased tegusõnad: Alustab konflikt kättemaksuga (tegusõna valik sõltub kontekstist - mida on tahetud öelda.
Lause on võetud essees, kust selgub, et see pidi olema algab konflikt kättemaksuga - mis?
algab, aga alustama nõuab objekti mida?
)Pidu lõppetas tulestikuga (samuti lõppema ~ miski lõpeb ja lõpetama => keegi lõpetab midagi; veel üks viga: lõppetama - võib oletada, et sellele mõjus tegusõna lõppema)Selliseid tegusõnu on väga palju13.
Rektsioonivead"Aita mulle!
" ja "Kas sa tahad mulle aidata?
" (aitama verb nõuab osastavat käänet: aitama + keda?
=> Aita mind!
) käisin kooli, lähevad kodus (käima + kus?
minema + kuhu?
Õpilased ajavad tihti segi minema, käima, tulema tegusõnad ja nende rektsioonid) Mulle ei vaja... (vene keele mõju: .
hue ne nado... Ko.
nzy?
=> .
naue - kellele?
=> mulle - otsetõlge vene keelest) Minu vend jääb kodu, sest ta on haige (jääma + kuhu?)Inimene rõõmustab elu.
(rõõmustama mille üle?) Inimene sai aru kõik (aru saama kellest?
/millest?
) Verbirektsioone peab õppima Isa keelab mulle jalutada kaua (keelab + kellel?+ da-inf)Õpilase jaoks on keerulised tegusõnad, mis esinevad selles konstruktsioonis: nt keelama, lubama, soovitama, käskima, paluma jt)14.
Sõnajärjevead (võib jälgida eriti tugevat interferentsiooni) See väga meeldis mulle Armastus kahtlemata võib imet tegemaHommikul ma lähen kooli Seda veatüüpi võib peaaegu igast lausest leida.
Kusjuures on siin väga hästi jälgitav vene keele mõju.
Eesti keeles on tavaline V2 reegel.
Vene keeles on palju vabam sõnajarg ega ole nii rangeid reegleid, seetõttu on vene keelt emakeelena kõnelevatel inimestel raske seda jälgida).
15.
Muud huvitavad laused/sõnaühendid, kus leidub väga palju erinevaid vigu:Mulle oli väga huvitavalt seda lugeda (emakeele mõju - venekeelse lause Mile 6bl,70 ouercb uxmepecuo 3mo uumamb otsene tõlge: Mke (kellele?- Mulle) 6bano ouenb uhmepecxo (määrsona (kuidas?) - huvitavalt) smo uumamb) Üks kord mina ja minu sõbraga jalutada õues ja vaata autoga Hommes päeval ma käin õue, ema ja isa käivad tööle Ma algan tegin kord Pärast ma tulid koju, riietun ja käisin kooliHästi, et meres oli mees Maardust Raadio tihedus... (emakeelest põhjustatud viga - vene keeles võib ka raadio kohta öelda uacmoma paduo, uacmoma deuotcexuu, eesti keeles öeldakse raado kohta laine, liigutuste kohta aga ei saa seda sõna kasutada)Mõtleja mõtleb, et ta on töötab väga hea Sõber homme ostis uue ajalehte ja nüüd vaatab teda (valesti kasutatud määrus ja tegusõna ajavorm, teiseks on siin ka ühildumisviga uue ajalehte ja pronoomeniviga:õige vaatab seda, kolmandaks on sõnajärjeviga) Suured järjekorrad (vene keeles võib öelda nii 6o.nbucue kui ka dnuxxaae ouepedu, eesti keeles on pigem pikad järjekorrad) Tüdrukud andsid koerale kondid, sellest et kelle kond koer võtab, see tüdruk oli esimene, kes valib oma mehi.

Armastus alati elab teda südas.
(sõnajärje-, vormimoodustus- ja pronoomeniviga) ... tekkis vahel naist ja meest (otsene tõlge vene keelest => aosxuxno .
nTeNcdy xcexutuxou u .
nayjlcuuxou peaks olema: tekkis naise ja mehe vahel)16.
Teised märkused/tähelepanekud:Suulises kõnes teevad õpilased palju rohkem vigu.
Seda võiks seletada nii, et kui rühmas on 20 õpilast, ei jõutagi kõiki küsida.

Õpilastel on raske jälgida aega/ajavorme, st et nad alustavad näiteks jutustada minevikus, siis paar-kolm lauset olevikus, pärast jälle minevikus jne.

Kõige rohkem vigu on tingitud emakeele mõjust (nii foneetikas/fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, kui ka semantikas jt) Kui õpilased hakkavad oma vigu/kõnet jälgima, kaob mõte või vigu tehakse veelgi rohkem.