Tallinna Pedagoogikaiilikool Eesti keele õppetool  Veaanalüüs   Eesnimi Perekonnanimi   Tallinn 2001         Kommentaar  Et teha veaanalüüsi, olen otsustanud minna kooli ning uurida sealsete mitte-eestlastest õpilaste eesti keele oskust.
Minu endine eesti keele kui võõrkeele õpetaja andis mulle käesoleval õppeaastal õppijate kirjutatud kirjandid.
Kuna veaanalüüsitöö pikkus on 3­4 arvutilehekülge, otsustasin võtta ühe õpilase töö.

Eesnimi (õpilane, kelle kirjandit ma analüüsisin) õpib praegu 12.
klassis ning lõpetab tänavu kooli.
Eesti keelt õpib ta alates 3. klassist ning tema emakeeleks on vene keel, veel õpib ta inglise keelt.
Tema sõnul tekitab talle suuri raskusi eesti keele grammatika, eriti astmevahelduslike sõnade käänamine ja pööramine.

Eesnim .... le, kes elab Lasnamäel ning kel pole eestlastest sõpru, on kool ainus koht, kus ta saab eesti keelt rääkida.

Võttes arvesse seda asjaolu, võin öelda, et tema riigikeele oskust võib pidada küllaltki heaks.
Irina eesti keel, nii suuline kui ka kirjalik, on rikkalik sõnavara poolest, ja ta ei karda kasutada sõnu, mis võivad keeletarvitajal, eriti ebapiisava keeleoskusega, segi minna.
Seega esineb tal palju paronüümivigu.

Sagedased on tema puhul ortograafilised vead, pisut vähem esineb tal morfoloogilisi ning süntaksivigu.

Kirj and  Mida teha, et lootused ei puruneks  Tänapaeval on levinud arvamus, et noored on muutunud teadlikumaks ning juba teavad, kus nad hakkavad tulevikus töötama.
Tegelikkuses on sellist noori vähem kui selliseid, kelle lotused on suured, kuid mis vastavata tegevuseta kaotavad igasugust väärtust.

Ei tohi noorele keelata, kui ta tahab bisnesmenina saada või pangadirektorina.
On selge, et enamus inimesi tahab seda, mis on populaarne.

Kõrgega haridusega inimesed ei taha tegema tööd, mis ei vasta nende võimetele.

Tihti ei tunnusta noored tegelikke võimeid isegi endale.
Ja isegi tavaline noor ei taha leppida realsusega ning loodab, et kunagi ootab teda ees väga huvitav kõrgega maksuga ametikoht.

Noored ei taha ennast vara ametikohaga seoda.
Nad tunnevad hirmu, et ametikooli haridusega pole neil võimalust head töökohta saada.
Mõnes mõttes see on õige, sest enamus tööandjaid arvavad, et on vaja keskharidust saama.

Kui aga käimine koolis on ebameeldiv ja aine ei huvita, ei ole vaja oma pead lihtsalt vaevata.
Siis on kõige parem õppida mõni amet.

Kuid kõik inimesed ei või suurt palka saada.
Ainult 10% elanikest elavad materialseteta problemideta.
70% inimesi saab kuidagi hakkama, elades al ale Kuid mina tean inimesi, kes ei saa hakkama, nad elavad võlgades, mis kogu aeg kasvavad.
Eestis on palju kõrege haridusega inimesi, kuid ka madalaga haridusega.

Paliu noored saavad hariduse osta Kuid see võib selguda, kui inimene läheb tööle.
Täna on väga tähtis, et sa oleksid hea suhtleja ning ka see , et oleksid tööga huvitatud.
Öeldakse, et elukutse valik on kui lato - ühel vedab, teisel mitte.
Iaa inimesele sobib mitu tegevusvaldkonda, kuid mitte üks inimene ei saa olla edukas kõikil kohtadel.
Kahjuks ei tea paljud inimesed, mida nad oskavad teha.
Passivne unistamine põhjustab aga lootuste purunemist.

Tahan öelda, et noor inimene ei tohi ennast alahinnata.
Ta peab enda soovides ja oskustes selgusele jõuda ning aktiivselt tegelema.
Kui ta püstitab reaalseid eesmärke ja liikub nende suundas, võib kindel olema, et tema lootused ei purune.