Maret Bligzna  EV-51  Veaanaliiiisi kodutoo  Toos toodud eesti kirjakeelest halbiva keelekasutuse naited on kogutud nii kone- kui kirjakeeiest.
Tahelepanekud parinevad koolist, kus opetan ise eesti keelt (l.- 5. klass).
Kuna opetan taiskasvanutele algtasemel eesti keelt, on osa naiteid sealt par it,  Moningates sonades on viga vaid iihes tahes ja kohati tundub see lohakusena, aga selliseid uhe tahe valesti kirjutamise vigu esines mitmel opilasel, selleparast olen ka need valja toonud.

Haaldus ja oigekiri  Haaldus                                 Oigekiri  tjudruk                         tudruk  tjapselt                         tapselt  siia                            sija  aias                            ajas  tjana                           tana  tjootan                          tootan  kantrolltoo                      kontroltoo  taivas                      Taivas (taevas)  vis                          Vis (viis)  kus                          Kus (kuus)  insenar                         inseneer  Astmevaheldusvead  Tutipiline viga:  Ma oppin eesti keelt, aga eile ma ei opinud Ma hiipan  Kui te ise seda artiklit lugeksite (V kursuse tudeng!) Lahme tubasse.
Ma olen tubas.

Vene keeles sona tuvi ei muutu ja selleparast ei taba nad seda muutust ka eesti keeles ara.

Omadussona vordlusastmed  J, klassis on omadussona vordlusastmed kordava osana ja ikkagi tehakse vaga palju vigu, eriti algvordest keskvorde moodustamisel.
Vahel on see loomulik, sest eesti keeles on ebareegliparaseid Jordlusastmeid.
N: hea - parem, kuigi ka vene keeles on vastavad vormid olemas (xopomo - jiykue).

hea                            heam  tark                           tarkem  halb                           halbem  kulm                           kulmim  maitsev                        maitsavam  Kaandevead  Jargnevad vead on taiskasvanute keelekasutusest parit: Ma olen rodus  Ta elab Vanemuise tanavas Seinas on kaks seinalambid Tubas on kaks laud  Mul on vaja pastapliiats  Tudengite toodest:  Iseloomulik keele kasutamise jaoks Oleme joudnud kokkuleppeni (-le) Pohjus voib jaada ebaselgena (-ks) Peaaegu igauhe oli vaja          Kohakaanete vead  Pidevalt laheb segamini, kas on Hiiumaal voi Hiiumaas ja kui see jaab meelde, et saarte puhul on -1 lopus ja mitte -s, siis miks Kohtla-Jarvel, Poltsamaal, Tapal jne.Vead on tingitud sellest, et vene keeles on ainult eessona (B) ja kaandelopp.
Secia, kas on Saaremaal voi Saaremaas utleb eestlasele keeievaist.

Kohtla-Jarves Saaremaas No=es  Piritas  Miits on peas, aga vene keeles Ha ronoBe  Sall on kaelas, saabas on jalas, kinnas on kaes - vene keeles otsest vastet pole ja seega tekitab eesti keeles nendes sonade kasutamine raskusi.

Arvsona kaanamine ja kasutamine  Kui kusimus on ette antud Mitu?
Mitmes?

Mitmendaks?
, on natuke lihsam, aga kui arvsona esineb tekstis N: kadripaev on 25. novembril, siis on usna harv juhus, kui see esimese korraga oigesti oeldakse.
Ikka oeldakse: kahekummend viis novembril, kakskummend viiendal november, kakskumnendal viiel novemril jne.
Kohati tundub, nagu pohjuseks oleks see, et teatakse, arvsona kaandub kuidagi keeruliselt ja siis tulebki vastuseks koikvoimalikke variante.
Nad ei saa susteemist aru.
Pealegi arvsona ise vene keeles ei muutu nagu eesti keeles: kahekumne viiendal (ABaAUaTb nuTOro xoRbpu).

Sama lugu on oma vanuse utlemisega.
Eesti keeles on mitu varianti, kuidas oma vanust oeldakse:  Ma olen kumne aastane      Ma olen kumme aastat vana  Aga vene keeles on vaid uks ja oige variant: Mxe AecAT i~eT, sest neil on vaid uks voimalik variant: mul - Mxe.

Ka kuupaeva utlemine ja kirjutamine valmistab raskusi.
Tana on kolmkummend novemberil  Tana on kolmkummenes november  Kui kusida, et mitmes?
siis tuleb meelde, et kolmekumnes.

Juhul kui on tegemist esimese voi teise kuupaevaga, ei aita ka see kusimus.

Kuigi vene keeles on vaste olemas: oAxx x nepBbzn.

Uhildumisvead  Neid vigu esineb koige sagedamini.
Uhtlasi on need olulised vead, sest vahel voib jaada tahendus arusaamatuks just selliste vigade parast.
Jargnevad vead parinevad tudengite toodest  Ilusalt korteris (kus?) Suurt kortereid (mida?) Palju ilus kasse  Kokkuvotteks voib oelda, et paljud vead on tingitud emakeele mojust, lauseehitus ja kaanded on ju erinevad.
Pohiliseks pohjuseks ongi see, et venelane kasutab eesti keelt valjapool tundi harva.
Naiteks oskab ta poorata: mina loen, sina loed jne, aga kones kasutab ta ikkagi valesti: tema loed.
Keelepraktikat on rohkem vaja.