Selles töös analüüsitud vead on kogutud Eesti Mereakadeemia (EMA) Merekooli 16- kuni 18-aastaste venekeelse põhikooli lõpetanud õpilaste "Sõnastusõpetuse" töödest ning erakooli Multilingua eesti keele algajate grupi õpilaste töödest ajavahemikul november - detsember, 2001.

EMA Merekooli õpilased on eesti keelt õppinud põhikooli 9. klassini.
Grupi tase on väga erinev, kuna õpilased on tulnud erinevatest koolidest.
Parema keeletasemega õpilastel esinevad ainult väikesed ortograafiavead, eriti välismaiste nimede kirjutamisel, nt Miki Rurk (Mickey Rourke), Bruss Lii (Bruce Lee), Nicolaz Keidz (Nicolas Cage), Holliwuud (Hollywood).
Viga on tingitud emakeele mõjust, kuna vene keeles kirjutatakse võõrnimesid häälduse järgi, siis automaatselt on sama tehtud ka eesti keeles.
On ka otse vene keelest "tõlgitud" nimesid, nt "Kolm muskitirs" ("Kolm musketäri").

Paljud vead hästi eesti keelt oskavate õpilaste seas on eesti kõnekeele mõjul tekkinud, nt ... ma tahan endale ka siukest; trennis ma olen käind kolm aastat.
Viga on tõenäoliselt tingitud eestlastega suhtlemisel tekkinud ekslikust arvamusest, et kõike, mida räägitakse, sobib ka kirja panna.

Tihti esineb ka ainsuse ja mitmuse osastava segiajamist, nt mul on mitu lemmiknäitlejaid; nad toodavad iga aastaga aina paremat autot; oma karjääri jooksul tegi ta palju filmi.
Õpilane küll teab, kus on vaja kasutada osastavat, kuid ei ole veel päris selgeks saanud, millal kasutada ainsuse ja millal mitmuse vormi.
Sagedamini esineb siiski mitmuse vormi asendamist ainsuse vormiga, mis on ka loogiline, sest ainsus õpitakse alati varem ära.
Näites mul on mitu lemmiknäitlejaid võis õpilane ka mõelda, et ühtviisi saab kasutada nii mitu kui palju, unustades, et mitu nõuab ainsuse osastavat.

Järgmine tüüpiline eksimuste koht tugevamate Merekooli õpilaste seas on konsonantide õigekiri, nt ... igaühele on vaja sõbra.
Raske öelda, kas õpilane ei teadnud siin õiget väldet ja kirjutas lihtsalt nimetava käände eeskujul p asemel b, või ajas hoopis segi omastava ja osastava käände.
Üsna sagedane on konsonantühendite vale ortograafia, nt mootorataga; mittu; saab käte; jooksid tekkile.
Vea põhjuseks võivad olla eesti keele välted või ka lihtsalt see, et silme ees on olnud sarnase sõna kirjapilt (nt mitte) või sama sõna teine käändevorm (nt käte peal).

Sagedane viga Merekooli õpilastel on osastava käände -t lõpu asemel mitmuse lõpu -d kirjutamine, nt nad teevad ilusad muusikad.
Viga võib seisneda selles, et õpilase kõrv ei erista hästi sõnalõpulist d-d ja t-d ning kuna sõnavormid ilusad ja muusikad eesti keeles eksisteerivad ja ei "riiva silma" oma vale kirjapildiga, siis ongi õpilane valinud just -d lõpud.
(Sõna muusika mitmuse vormi olemasolu on muidugi vaieldav, kuid julgen arvata, et teatud kontekstis on see võimalik.) Väga tihti esineb Merekooli õpilaste seas sellist lause põhistruktuuri viga nagu vale sõnajärje kasutus, nt tal käes on sõrmus ja kell; tal seljas on must pintsak; peened tal on huuled; ... ja ta hasti mängib.
Viga on otseselt tingitud emakeele mõjust, sest vene keeles on sõnajarg erinev eesti keele omast.

Nagu eespool mainitud, on selles Merekooli grupis väga erinev eesti keele tase.
Kehvema tasemega õpilaste töödest on vahel lausa raske aru saada, mida selle kirjutaja on tahtnud öelda, nt bantided tahavad ... teda aga ei midagi ei võib ära (võib vaid oletada, et see tähendab: bandiidid tahtsid teda tappa, kuid see ei õnnestunud vmt).
Sellise "vea" peamiseks põhjuseks on kindlasti halb keeleõpetuse tase põhikoolis.

Kehvema tasemega õpilaste seas torkab silma osastava käände halb tundmine ning oskamatus seda vajadusel kasutada.
Kõige sagedamini asendatakse osastav lihtsalt mitmuse nimetavaga, nt see lugu räägib, kuidas kaks meremehed lähevad... ; tema konserdile tuleb palju inimesed; mitu aastad sa juba siin töötad?
Eelviimases näites on ka ortografiaviga sõnast kontsert ärajäänud t näol.
Samas lauses on võib-olla ka tahetud öelda tulevad paljud inimesed ja sellest on tulnud mitmuse nimetava kasutamine ainsuse osastava (inimesi) asemel.Näited mul on palju lemmikud filmid; mulle meeldib lugeda raamatud; tulevikus ma ostan see väga hea auto; ... ainult kolm nimi lasevad arvata, et viga võib olla tingitud nii halvast eesti keele õpetusest (õpilane ei tea, mis nõuab eesti keeles osastavat käänet) kui ka lihtsalt soovist ennast kiiresti väljendada - esimene vorm, mis tavaliselt meelde tuleb, on nimetavas käändes ning ei vaevuta mõtlema, kas see on õige või mitte.

Väga sagedasti esineb õpilaste töödes kohakäänete segiajamisi, nende hulgas sise- ja väliskohakäänete äravahetamist, nt selles pildis on kujutatud... ; sellel filmil räägitakse, et... ; kas sa olid meres?
ja üsna tihti ka sisse- ja seesütleva segiajamist, nt lähme minu isa juures laevas.
Nii esimesel kui teisel juhul võib viga olla tingitud emakeele mõjust, sest nii sise- kui väliskohakäänete vasteteks vene keeles on ühed ja samad eessõnad (nt a ja Ha).

Esineb ka vääratusi verbivalikul, nt kui me lahkume merele; homme ma käin Aafrikas; meie laev tormi käes kukkus.
Sellist sõnatasandi viga esineb isegi hea keeleoskusega inimeste seas, kuna tegemist on sõnadega, mis tähenduselt ja vormiliselt sarnanevad.
Fraas lahkume merele võib olla ka tingitud teisest eesti keele fraasist läheme ära merele, sest õpilane on järeldanud, et ära minema tähendab ju ka lahkuma.
Teine näide on tavaline illustreerimaks eksimisi verbidega minema ja käima.
Õpilane ei ole ära õppinud, et käiakse edasi-tagasi ja korduvalt, minnakse aga ühe korra ja/või tulevikus.
Verbil kukkuma on võib-olla väike kaudne tähenduslik sarnasus verbiga hukkuma, kuid kuna kõlaline sarnasus on väga suur, on õpilane pidanud seda siinkohal sobivaks tegusõnaks.

Multilingua erakooli õpilastel on "algajate" tase, suurem osa neist saab eestikeelsest kõnest enam-vähem aru, kuid mõni ei saa ilma venekeelsete selgitusteta üldse hakkama.
Kirjatöödes teevad nad siiski sarnaseid vigu, kõige levinumad vead on omased kõigile algtaseme õpilastele (infinitiivivead, verbivalikuvead: tulema, minema, käima, kohakäänetevead jm).

Multilingua õpilastel esines järgmisi infinitiivivigu: ma- ja da-tegevusnime segiajamine, nt mulle meeldib telerit vaatama; me peame koju minna.
Viga on tingitud sellest, et kahe erineva infinitiivivormi kasutamisväljad ei ole veel kinnistunud.
Kuna õpilaste emakeeles on vaid üks infinitiiv, on sellised eksimised sagedased.
Põhjuseks võib olla ka asjaolu, et kahe infinitiivi segiajamine ei takista arusaamist (nt kõnes) ning kuna seetõttu eestikeelsed inimesed ei pööra selle parandamisele tähelepanu (nt igapäevases suhtluses), siis võib õppijal jääda mulje, et ta kasutab õiget vormi ning hoopis vale vorm võib kinnistuda.

Üks kõige tüüpilisem ja levinum viga Multilingua õpilastel on verbi olema 3. isiku pöördevormi vajaduseta kasutamine, nt ma on töötan insenerina; talle on meeldib... Nagu öeldud, on viga väga levinud, sõna on nende õpilaste jaoks on kui omalaadne side- või parasiitsõna, mida kasutatakse alati kohas, kus tundub midagi puudu olevat.
Raske on seletada sellise vea tekkepõhjust, olen taolist tendentsi märganud eesti keelt kõnelevate venelaste juures ka varem.
Minu arvates ei saa see kuidagi olla seotud emakeele mõjuga, sest vene keeles verbi olema selliselt ei kasutata.
Käesoleval juhul on see võib-olla tingitud ühest ja siiani ainukesest täismineviku vormist, mida Multilingua selle grupi õpilased on õppinud, so ma olen sündinud, sa oled sündinud, ta on sündinud jne.
Kuna kõige sagedamini on õppetundides olnud kasutusel tema-pööre, siis võib-olla siit on jäänud õpilastele kõrva see "salapärane" on, mis nagu igale poole peaks sobima.

Kohakäänetega eksitavad Multilingua õpilased samuti sageli, nt ma olen pärit Venemaal.
See viga võib olla tingitud nii emakeelest kui ka teise sarnase fraasi ma olen sündinud Venemaal mõjust: õpilasel on meeles, et need kattuvad tähenduselt, kuid pole veel ära õppinud, et olema pärit vastab küsimusele kust?
ja olema sündinud küsimusele kus?
Samuti ma töötan firmal näitab nii emakeele mõju kui ka seda, et õpilasel ei ole veel tekkinud sellist keelelist tunnetust, mis intuitiivselt ütleks, kas sõna lõppu tuleb -s voi -1.
Selline "tunnetus" tuleb tavaliselt siis, kui õpilasel on piisav keele kuulmis- ja kuulamiskogemus.

Sagedane viga on ka 2. ja 3. isiku pöördelõpu äravahetamine, nt sa sööb ja joob; kui ta ärkad... Vea põhjuseks võib olla d ja b vähene kõlaline erinevus sõnalõpul (eriti kiire kõne korral).
Tavaliselt õpilane teab ja mäletab hästi õiget pöördelõppu, kuid harjutustes ja kõnekasutuses ajab lõpud omavahel segi ning kasutab valesti.
Harvemini on esinenud sellist viga ka mina-pöördega, nt ma töötad.

Kõige sagedasem hääldusviga Multilingua õpilastel tekib ö hääldamisel, sõnades sööma, ma söön jt hääldub s-i ja o vahel alati i-ga: [sjöma].
Kuna vene keeles vastav häälik puudub, tahetakse seda hääldada j-ühendina (nagu vene keele ю, я, e), mis aga pole õige.
Samuti kiputakse j-ühendina hääldama ä-d, nt hääl [hjäl].
Ä-d tahetakse vene keele mõjul hääldada ka e-sarnasena, nt hästi [hesti].
Raskusi tekitab ka kolmandavälteliste sõnade hääldamine, nt kätte, kinno, sõpra jt.

Nii Merekooli kui Multilingua õpilaste seas on sagedaseks ortograafiaveaks täpitähtede täppide ärajätmine, nt janes; aitah; kaisin merel, nad lahevad jt.
Raske öelda, kas tegu on ainult hooletusvigadega, pigem tundub, et eesti keelt õppivale inimesele ei ole need täpid nii "olulised" kui eestlastele endile.
Võib-olla mõtlevad nad midagi sarnast, kui meie prantsuse keelt õppides - milleks on neil vaja nii palju erinevaid kriipsukesi ja konksukesi, kui ka ilma nendeta on kõik arusaadav?

Sellest vaikesest analüüsist selgus, et üsna paljud eesti keele õppijate vead on nende emakeele mõjust tingitud, kuid vigasid põhjustavad ka eestlaste kõnekeel ning loomulikult halb keeleõpetus (ja/või -õpe).