Esse    Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" süzee toimub Vabadussõja ajal, 1920­ndatel aastatel.

Esimese рооlе tegevustik hargneb Tartus, sealse Kommertsgümnaasiumi õpilaste seas.
Ме näeme rahvuslase Käsperi ja kommunist Käämeri maailmavaadete lahknemist.
Peategelane Henn Ahas ei suuda otsustada kelle рооlеl on tema.
Ühelt poolt punaseid ootav isa ja nende рооlеl võitlev vanem vend ning teiselt poolt arusaam sellest, et ta iialgi ei suudaks võidelda oma rahva vastu.

"Kas olla või mitte olla ja kui olla siis kuidas?
"- sellele küsimusele pidi leidma vastust iga Eestimaa elanik.
Ma usun, et iga inimene, kes soovis säilida mul isikliku vabadust kui ka eesti rahva kultuuri ja keelt, ei saanud kõrvale hoiduda surmaohus isamaa kaitsmisest.
Samamoodi mõtles ka Henn ja astus vabatahtlike pataljoni.

Tähtsal kohal on näidatud inimese muutmist sõjas ja kuidas inimene sunnitakse harjuma sõjaga, sest noortele poistele see reaalsus oli alguses väljakannatamatu.
Isegi lahingutega harjudes surmahirm nendel kunagi ei kao.

Armastuse liin mängib ka suurt rolli Henni arenguloos ning teeb terve romaani veel ilusamaks.
Nüüd tundis peategelane vastutust ka oma armastatu Marta еlu eest ja oli nõus selle eest ka oma eluga makst.
Kokkuvõtteks tahan öеldа, et romaan jätis mu südames kustumatu muljet ja soovi tänada kõike neid, kes oma eluga olid maksnud Eestimaa iseseisvuse eest.