NIMED MARMORTAHVLIL.
Albert Kivikase järgi vändatud film tuletab meile meelde Vabadussõda.
Minu jaoks on aasta 1919 ajalugu.
Olles sündinud ja kasvanud, koolis käinud hoopis teisel ajaperioodil.
Kuna käisin vene koolis, siis Vabadussõjast teadsin väga vähe.

Romaani autor Albert Kivika kirjandusse astumine Vabadussõja ajal.
Kirjanik ise pärineb Põhja-Viljandimaalt, ta sündis 18. jaanuaril 1898a.
Suure-Jaani alevis, lapsepõlv möödus Olustvere mõisas ja selle lähedal asuvas Sännu moonamajas.

Tulevase kirjaniku ema teenis leiba teenijatüdrukuna ja kangruna.
Vanem vend aitas nooremal vennal oma palgast koolis käia, kuid 1917a.
sai temast punaarmeelane ning koos bolševikega kadus ta Venemaale.
Kui 1918 aasta lõpul Saksa okupandid lahkusid ning Eestit asusid vallutama bolševikud, arutasid Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu liikmed Eesti kaitsmise võimalusi - Tartus moodustati koolipoistest löögisalu ning sinna astus ka Kivikas.
Kirjanik on endast pajatanud Henn Ahase nime all.
1936a.
avaldatud Vabadussõda kujutav romaan on psühholoogiliselt veenev ja stiililt viimistletud teos ning on pälvinud teenitult kiidusõnu.
Kui Tartu sattus punaste võimu alla, taganesid kaitseliidu ja koolinoorte väesalgad Viljandisse.
Jaanuaris 1919 võttis kooliõpilaste pataljon Võrtsjärve kirdekaldal Jõesuus Punaarmeed ründama lõuna suunas.
Rasketesse lahingutesse sattusid noorukid Rannu mõisas ja Valgutas.

Kõige raskem oli noortele lahing 1919a.
külmal jaanuarikuul, kus sai ka haavata peategelane Henn.

Koolipoisid - kaheksa sõpra arutasid, kes neist läheb sõdima ja kes mitte.
Üks neist kirjutas tahvlile üles kõikide nimed.
Lõpuks otsustasid poisid kõik koos minna kaitsma Eestit punaste vastu.
Esimene lahing oli raske, poisid olid noored ja täis indu, kuid jäi puudu kogemustest ja julgusest.
Teistes lahingutes on nad juba üle saanud oma argusest ja võitlevad vapralt.

Karmi reaalsuse taustal on väga liigutav noorte - Hennu ja Marta armastuslugu.

Filmi lõpus on elus veel kolm sõpra kaheksast.
Nad saavad endale rinda Eesti lippu kujundavad märgid.
Nende jaoks on see ülev hetk, neile on tasutud kodumaarmastuse ja vabadusvõitluse eest.
Kuid sõda ei ole veel lõppenud.
Algab kojusõit ja Ahas kohtub oma vennaga.
Selles viimases lahingus saavad surma ta sõbrad ja ellu jääb üksinda Henn Ahas.

Esimesele osale järgnesid veel 1948a.
teine osa, 1951a.
kolmas osa ja 1954a.
neljas osa.

Kõige südamelähedasem ja köitvam oli esimene raamat.
Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen lavastajana oli vapustav.
Tema oskus teha selline tuhandetele inimestele hingeminev film on midagi enamat kui lihtsalt üks film.

Mina leian, et see on eelkõige film noortele, sest see pani paljusid meist mõtlema, analüüsima, mis on meile tähtis, miks me armastame oma kodumaad, kui tähtis on inimestele vabadus.