KONTRASTIIVLINGVISTIKAVeaanalüüsi kodutööAntud töö vigade analüüsist on pühendatud õpilaste hälbiva eesti keele kasutamisele.
Analüüs on tehtud õpilaste (antud talvesemestri) kirjalikke tööde (kirjandite, harjutuste, kontrolltööde jt.) põhjal.

Tegemist on 9. klassi õpilastega.
Selle klassi eesti keele õpetaja sõnul see on väga nõrk klass (klassis on ainult kaks viit, kolm-neli nelja, ülejäänud ainult kolmed ja isegi kahed).

Nagu õpilaste töödest selgus, kõige rohkem raskusi on nendel verbide rektsiooniga, sisekohakäänetega, objekti kasutamisega ning verbivormide moodustamisega.

Võib öelda, et kõige sagedasemate vigade põhjuseks on silmapaistvad erinevused kahe keele vahel.
Märkus: " Mõnede näidete puhul (juhul kui tegemist oli kogu klassile esitatud kontrolltööga voi harjutus(te)ga on sulgudes esitatud ka protsendid, mis näitavad hälbivate vastuste arvu klassis.ÕigekiriÕpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" pelgulinna Pelgulinna " raioonis rajoonis (võib olla on põhjustatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "i" "j" asemel) " karpis karbis (võib olla on põhjustatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "p" "b" asemel, kuid võib olla põhjuseks on hoopis AV) " Lasnamääl Lasnamäel (võib olla on põhjus- tatud sellest, et hääldamise puhul võib tunda, et me kasutame "ää" "äe" asemel) " vanituba vanituba " perekonna nimi perekonnanimi " sa Sa " kesküte keskküte " nurgadivan, divaneid nurgadiivan, diivaneid (võib olla siin toimus hoopis vene keele mõju (vene k-s sõnas «диван» on üks "i")AstmevaheldusAV on üleüldse eesti keele üks raskemaid teemasid.Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" hakkada hakata " karpis karbis " suhtleda suhelda " kolmekorruselines (majas) kolmekorruselises (majas) " tütrast tütrest " kuldast kullast ObjektiveadObjekt e. sihitis eesti keeles võib olla esitatud lauses kas Nimetavas, Omastavas või Osastavas käändes.
Eesti keeles jaguneb sihitis täissihitiseks ja osasihitiseks, samuti vene keeleski, kuid nende kasutuspiirid ei lange kokku.
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" mul on vaja uus mööbel uut mööblit (Os.) (vene k-s Именит.) " ma ostsin uus kirjutuslaud uue kirjutuslaua (Om.)(vene k-s Винит.) " tahab osta uus maja uut maja (Os.) (vene k-s Винит.)  " ma ostsin uus korter uue korteri (0m.) (vene k-s Винит.) " meil on kaks vannitoa vannituba(Os.) (vene k-s Родит.) " seal on palju mugavused mugavusi (mOs.)(vene k-s Родит.) " panime uued tapeet uued tapeedid (mNim.)(vene k-s Винит.)Kohakäänete veadEesti sisekohakäänete peamine funktsioon on väljendada ruumilisi suhteid.
Eesti käänded jagunevad Sisekohakääneteks, kuhu kuuluvad: Illatiiv e. Sisseütlev, Innessiiv e. Seesütlev, Elatiiv e. Seestütlev ja Väliskohakääneteks, kuhu kuuluvad Alatiiv e. Alaleütlev, Adessiiv e. Alalütlev ja Ablatiiv e. Alaltütlev.
Vene keeles ruumiliste suhete valjendamiseks kasutatakse kas Родительный, Винительный või Предложный käänded vastavate eessõnadega (в, из, на,с).
Nagu õpilaste töödest toodud näidetest on näha, eksitakse kõige rohkem lühikese Illatiivi puhul.
Nii kõige raskemateks osutasid sellised sõnad nagu: uttu, parki, pessa, keelde, kinno, vette, merre.

Nii rohkearvuliste vigade põhjuseks võivad olla erinevused eesti ja vene keele vahel ruumiliste suhete väljendamises.
Nii eesti keeles ei saa piirduda Illatiivi moodustamisel ainult -sse lõpu lisamisega sõna juurde, nii et väga palju vorme tuleb lihtsalt meelde jätta.
Innessiivi ja Elatiivi puhul oli vigu palju vähem (tegelikult nad võiksid kuuluda AV ja ühildumisvigade hulka).Õpilaste töödes esinenud vormidsisseütlev udu, udusse (90%) uttu koju (2%) kojju õhu (3%) õhku poesse (10%) poodi randasse (20%) randa tundisse, tunni (10%) tundi lõkkesse (30%) lõkke õudesse (10%) õue märkmiku (20%) märkmikku toasse (10%) tuppa jaami, jaamasse (40%) jaama loomaaja (40%) loomaaeda raekoda (70%) raekotta lasteaja (50%) lasteaeda mäge, mäe (40%) mäkke kinosse (80%) kinno talu (20%) tallu keele (60%) keelde  veete, vesisse (40%) vette pestesa, pesesse(60%) pessa kinnasse (20%) kinda mere (40%) merreSeesütlev haiglases (10%) haiglas selgis (30%) seljas parkis (20%) pargis pirukases (20%) pirukasSeestütlev tütrast tütrest tehast tehasest kinnost kinostMuud käändeveadEesti ja vene käänetetähendused ja kasutamisreeglid ei lange peaaegu kunagi kokku, v. a. Terminatiivi ja Abessiivi puhul (nt.Tartuni - дo Tapтy, lõunata - без обеда).
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormidkakskümment minutit kakskümmend (mNim.)(vene k-s Им.) alias on ka lillepeenarid lillepeenrad (mNim.) (vene k-s Имен.) seal on palju mugavused mugavusi (mOs.) (vene k-s Родит.) kui palju 1ampi seal on lampe (mOs.) (vene k-s Родит.) esimesel korrusel on palju lauaid laudu (mOs.) (vene k-s Родит.) läksin sõbradega sõpradega (mKaasaütl.) (vene k-s Тв.)PronoomeniveadPronoomenivigu peaaegu ei esinenud üldse, kõige sagedasemad esinevatest oli enesekohase asesõna "sinu" "oma" asemel.
Võib olla see oli tingitud vene keele mõjust.
Eesti keeles on olemas ainult üks enesekohane asesõna- s. o. "oma", vene keeles neid on mitu: мой, твой, наш, ваш, свой.

" "Ütle oma isikukood" asemel kirjutati "ütle sinu isikukood", kuigi ülesandeks oli tõlkida vene keelest eesti keelde:"скажи свой личный код».
Arvsõna käänamineÕpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" kolmeksi kolmekesi " kahekesti kahekesi " kolmele korruselile kolmandale korruseleÜhildumisveadArvan, et nende veade põhjus oli õpilaste hajameelsus.
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormidteisel korrusel oli kapid teisel korrusel olid kapid me ei kohtusime me ei kohtunud kuidas sa kooli lähete kuidas sa kooli lähed/te lähete öelge kuidas sa elate kuidas te elate / sa eladVerbivormide moodustusveadEsinesid umbisikulise tegumoe ja -da-infinitiivi kasutamisel.
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormidperekonnanimi kirjutakse kirjutatakse ma pean emaga lähme minema ... et ma ei tuli sinu sünnipäevale ei tulnud / ei tule ma ei mäelda ei mäleta  remontime maja remondime tahan täna õnnidelda õnnitleda ise ma neid välja mõtleda... mõelda kaasa võtada võtta tuleb sinna sõida sõita armastab... kimpudesse seatada, seada seataVerbivormide valiku veadKuna eesti keeles on 2 infinitiivivormi ja vene keeles ainult üks, kutsub see esile väga palju probleeme eesti keelt mitte emakeelena rääkivatel inimestel nii tõlkimise puhul (eriti vene keelest eesti keelde) kui ka suhtlemisel.

Õpilaste töödes esinevad vead on tingitud minu arvates sellest, et nad pole vajalikus ulatuses omandanud vastava infinitiivi kasutamisreegleid.
Kuid mitte alati: esineb suhteliselt palju juhtumeid, mil infinitiivi valik on tehtud õieti, viga seisneb vaid vormimoodustuses, nt.
: ise ma neid äalja mõtelda ei suuda, tuleb lilled kaasa võtada, tahan täna õnnidelda jt.
Õpilaste töödes esinenud vormid: Õiged vormid" on meeldiv viibita (6,5%) viibida " jään kaldale päevitada (6,5) päevitama " saaks talvel suve meenutama (6,5%) meenutada " võib ta muretsema hakkada (l3%) hakata " ma võin ka sind ujuda õpetada (6,5%) ujuma " armastab marju korjada (20%) korjama " on vaja pesu pesema (26%) pesta " tuleks rohkem suhtlema (20%) suhelda " ei taha läbi kukkuma (13%) kukkuda " võiks talle sobita (6,5%) sobida " ma õpetan teda käske täita (13%) täitma " võiksid ka tordi viida, viima (13%) viia " armastab korjama ja kimpudesse seatada, seata (33%) seata  " võiksin võtma (13%) võtta " tuleks suhtlema (13%) suhelda " kui raske luuletus on antud pähe õppima (26%) õppida " kas saadata, saada telegramm või minna ise (60%) saata " võime neid kaardilt vaatama (13%) vaadata " tuleb lilled kaasa võtada, võtma ja sinna sõidata (13%) võtta, sõita " ise ma neid välja mõtleda ei suuda (40%) mõelda " tulge minuga kohvi juua (26%) jooma " mul ei ole aega ootama (6,5%) oodata " millal te lähete supelda (26%) suplema " kas ma võin teid aitama (6,5%) aidata  " ma tahan sööma (l3%) süüa " kas kartuleid on vaja tooma (20%) tuua " kuhu te sõidate puhata (46,6%) puhkama " võiksin talle ka tordi viida (26%) viia " peame rääkida (6,5%) rääkima " pole kerge riigikeelt selgeks saama (33,3%) saada " sügisel asusime õppida (40%) õppima " jään maale elada (26%) elama " lapsed hakkavad lauda katta (13%) katma " tahan täna õnnidelda (13%) õnnitleda " meeldiv oleks teda ennast näeta (6,5%) nähaSõnatasandi veadSiia kuuluvad tõlkelaenud.Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" hakkame sisse sõitma sisse kolima (vene k-s: вьезжать) " seal on sauna ja... saun (vene k-s: сауна) " mul on oma tuba ja ma olen väga rõõmus sellepärast selle üle (vene k-s: поэтому) " parimate tervitustega sinust sõbrast sinu sõber Jüri (vene k-s: от твоего друга Юры) Jürist " kabeltelevisioon kaabeltelevisioon (vene k-s: кабельное телевидение) " vanni toas vannitoas (vene k-s: в ванной комнате) " minu kutsunimi on... hüüdnimi (vene k-s: прозвище)RektsioonRektsioon on üks raskemaid ja olulisemaid teemasid eesti keeles.
Rektsioon on selline olukord, mil verb määrab temaga seotud sõnade vormi.
Paljude sõnade juu¬res peab rektsioon lihtsalt meelde jätma.
Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" mul on oma tuba ja ma olen väga rõõmus sellepärast selle üle (mille üle?)  " ostsime uue riiuli esikule esikusse (kuhu?) " ma käin oma emaga uude mööblikauplusesse uues mööblikaupluses (kus?) " me ostsime seal... sealt (kust?) " sellelt peatuselt ma sõidan kooli sellest peatusest (kust?) " käisin Haapsalu Haapsalus (kus?)SüntaksKõige rohkem vigu (ca 70%) (unustati koma):Õpilaste töödes esinenud vormid Õiged vormid" Tere _ kallis sõber Tere, kallis sõber " Tere _ Anne Tere, AnneKoma ei ole pandud järgmistel juhtudel: " loodan _ et tuled minu juurde loodan, et sulle... " sellepärast _ et ... sellepärast, et... " loodan _ et talle meeldib loodan, et talle meeldib