Moksa kirjakeel Meie paevil on mordvalastel koigis zanrides rohkesti ilukirjandus.
Ilmuvad ajalehed ja ajakirjad, naiteks ersakeelsed Erzjanj Mastor,                                            ; moksakeelne, Mordvalastel on rohkesti rahvaluulet, mida minevikus kogusid ja uurisid eriti soomlased.
Tanapaeval teevad seda suure eduga mordva teadlased.
Esimene mordva keeleteadlane, folklorist ja etnograf oli Kaasani ulikooli professor M. Jevsevjev(1864 -1931)Keel  Keelelt on ersad eestlastele lahedased - lisaks some, karjala jm laanemeresoome keeltele on ainult saami (lapi) keeled teadlaste meelest meile mordva keeltest ligemad.
Moned keele omaparad on jargmised:  Sonarohk vaheldub, seda peamiselt esimese ja teise silbi vahel.
Kaas haalikuuhendeid sona alguses on vahe, kuid esineb siiski ka kolmekordseid uhendeid: ksn'I ( raud).
Peenendet kaashaalikuid on palju, eriti sona alguses.
Vokaalharmoonia esineb ersa keeles, moksas mitte.

Nimisonul voib olla 10 kaanet ja voib-olla rohkemgi, sest moned jargsonad kipuvad nimisonadega liituma.
Ersa keeles on 3 deklinatsiooni: maaramata- maaratud ja possessivdeklinatsioon.
Omadussonad nimisona ees ei kaandu - see erineb eesti ning some keelest ja sarnaneb ungarile.

Esineb rohkesti koneviise: nii kindle ja kaskiv koneviis kui ka soovov, ergutav ja kolm tingivat koneviisi.
Eitussona esineb ainult minevikus.
Poordeloppe saab lisada ka nimisonule: kudo/s/an ( "kodus-olen") ja kudo/s/at ("kodus-oled").

Praegu ersade ja moksade teadvusse juurutakse motet uhismordva keelele ulemineku voimalikkusest.
Uhe keele pooldajad arvavad, et uhtse kirjakeele loomine on tahtis ulesanne, mille peab lahendama mordva teadlaste kaisolev polvkond, mitte ainult keeleteadlased, vaid ka ajaloolased ja kirjanikud, kirjandusteadlased, koduloolased.
Mordvalastele tuleb opetada molemat keelt ning tulevikus nende basil valja tootada uhtsed kirjakeele normid.

Uhtse keele vastased toovad pohjenduseks leksikaalsed erinevusi.
Nagu naiteks:  Jam - ljam (moksa keeles vastavalt "puder" ja "(kapsa)supp", ersa keeles on esimene "supp"  Kutsju - pents ("lusikas")